Liikumisaasta on hoogsalt käima läinud ning hea on tõdeda, et pikalt arusaamatusi tekitanud maksuvabade stipendiumite teemal on peagi selgus majja saamas. Mõni nädal tagasi tegi vabariigi valitsus minister Urve Tiiduse eestvedamisel ettepaneku leida stipendiumite süsteemi korrastamiseks raha riigieelarvest. Eesmärk on alustada noortetreeneritest, et tagade neile sotsiaalsed garantiid ning suurem kindlustunne oma töö tegemisel. Katsume selleks tarvilikud vahendid leida järgmiseks aastaks.
Iseenesest ei ole stipendiumi maksmises midagi halba, kui seeläbi edendatakse nt inimese sportlikku, hariduslikku vms tegevust. Küll aga on problemaatiline, kui stipendiumi nime all makstakse töötasu, tagamata seeläbi stipendiaadile eluliselt tähtsat tervisekindlustust ning pensioni, jättes maksmata ka maksud. Selline on aga olukord üle 60 protsendi treeneritega, spordikohtunike ning tagatipuks ka paljude profisportlastega.
Mõne aja eest teatas tuntud Eesti spordiklubi, et nad on sunnitud tõstma treeningtasusid 20 protsenti, kuna siiani treeneritele makstud stipendiumite asemel tuleb nüüd hakata maksma palka (sh maksud). Veelgi keerulisemas seisus on klubid, kelle ridades on profisportlased. Stipendiumitelt töölepingutele üleminek keset eelarveaastat käib enamikele klubidele üle jõu. Kui lisavahendeid ei leita, jääb üle palku kärpida. Kolmandiku võrra väiksema palga tõttu aga läheksid Eestist ära paremini tasustavamatesse klubidesse nii tänased tugevad välisleegionärid kui ka meie enda paremik. Samuti puudutab see probleem sadu kohtunikke, kes igal nädalal Eestis mänge vilistavad ja võistlusi jälgivad.
Meie ülesanne on see väljakutse koostöös erasektori ja stipendiume maksvate klubidega nii ära lahendada, et spordivaldkond (sportlased, kohtunikud, treenerid, treeningute kvaliteet, tulemused jm) ei kannataks. Kuna Eesti spordi tulevik ehk noored on antud juhul kõige tundlikum sihtrühm, siis on kohane ka sellest valdkonnast alustada.
Tänane segane olukord on suuresti tingitud sellest, et stipendiumi mõiste on üheselt defineerimata. Maksuamet on stipendiumite maksmisele küll viltu vaadanud, kuid pigem äraootava pilguga. Kuna ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse juures anda ei saa, olemegi nö lõhkise küna ees ning pretsedendi ootel. Leian, et sellisel puhul ei ole vaid spordiklubide peale näpuga näitamine kohane. Viga on mõlemapoolne ning lahendusi peavad samuti otsima mõlemad osapooled.
Kuna ka riik on stipendiumite maksmisele siiani nö läbi sõrmede vaadanud, siis kindlasti ei poolda ma seda, et maksuamet hakkaks tagasiulatuvalt võlanõudeid esitama. Tark on selgelt defineerida stipendiumi mõiste ja juhud, mille puhul ning kui suures ulatuses seda maksta võib. Lisaks tuleb kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul peab tegevus olema seadustega kooskõlla viidud. Loomulikult peame antud ülemineku tarvis Eesti spordi (eelkõige noorte) toetuseks ka täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid leidma.
Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
Riigikogu kultuurikomisjoni liige