Kultuurikomisjon arutas oma 10. juuni 2014. aasta istungil Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Raul Oreškiniga, kuidas valmistutakse loomemajanduse 2014 – 20120 meetme rakendamiseks.
Raul Oreškin selgitas, et Eesti loomemajandus hõlmab valdkondi, mis on tänasel päeval hästi arenenud ning millest uuel rahastamise perioodil oodatakse suuremat kommertsiaalsust ja kasvu (n disain, audiovisuaalvaldkond, kirjastamine jm), aga ka valdkondi, mis vajavad suuresti tõuget uute võimaluste loomise näol (n kunst, etenduskunstid, kultuuripärand). Loomemajanduse meetmest ei toetata reklaami ega toidukultuuri.
Uue meetmeperioodi eesmärgiks on suurendada valdkonna sidusust muu majandusega, panustades kasvustrateegiasse ning toetada loomevaldkonna võimekust pärast tõukefondide toetuste lõppemist jätkusuutlikult tegutseda. Uue meetme määrusesse kavandatakse nõuet, et toetuse taotleja kirjeldab oma projektis ka niinimetatud väljumisstrateegiat ehk avaliku sektori toetuseta tegevuse jätkamise kava. Kavandatud on arendada loomeinimeste oskust teha turu vajadustele tuginevaid otsuseid ja teisalt tutvustada riskinvestorile loomemajandussektori eripärasid.
Tähelepanu pööratakse, et valdkond areneks regionaalselt võimalikult ühtlaselt. Praegu on tugevad loomemajanduskeskused Tartus ja Viljandis, keskused on väljaarendamisel Pärnus, Haapsalus, Ida-Virumaal ja saartel (seniste maakondlike arenduskeskuste baasil). Loomemajanduse inimesi julgustatakse projektide esitamisel omavahel läbi rääkida, kas otstarbekam on tugevdada regioonis olemasolevaid loomeettevõtteid või pigem on vaja tõuget uute ettevõtete loomist. Regiooni arendamine annab lisapunkti projekti hindamisprotsessis. Komisjoni liikmed soovitasid kaaluda kultuuriturismi edendamise eest lisapunkti andmist.
Arutelus küsiti, kui palju võimaldab meetme rakendamine arvestada erinevate loovtegevuste eripäradega. Selgitati, et taotlusvooru võivad siseneda iga konkreetsel tegevussuunal tegutsejad, kusjuures taotlejatel palutakse kirjeldada tulemust, milleni soovitakse toetuse abil jõuda. Taotlejatele ei kirjutata ette mil viisil tulemuseni jõuda. Kuigi rakendajad soovivad üles leida need ettevõtjad, kes on valmis oma tegevuse ulatust ja mahtu suurendama ning neid selles ambitsioonis toetama tegeletakse väikeste ettevõtjatega, keda on ca viiendik, endiselt edasi. Üksikuid autoreid ja teenuste osutajaid saavad vahendada loomeliidud ning arenduskeskused.
Loomemajanduse meetme vahenditest ca 16 miljoni euro ulatuses rakendatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ning ligi 4 miljoni euro ulatuses Kultuuriministeeriumi programmide kaudu. Kultuuriministeerium valmistab ette meetme määruse eelnõu, millega komisjon soovib samuti tutvuda.