Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip kutsus Viljandis erakonna üldkogul peetud kõnes üles võtma tõsiselt väljakutset viia Euroopa Liidu jõukamate riikide sekka ja kogu rahvast selle nimel pingutama.
“Eesti ei tohi piirduda keskpärasusega. Me oleme 15 aastaga suutnud rohkemat, kui mõni riik mitmete aastakümnetega. Aga sellest ei piisa,” lausus Ansip.
“Minu soov on, et me ei piirduks oma sihtides Euroopa Liidu keskmisele tasemele jõudmisega. Minu soov on, et Eesti jõuaks viie Euroopa Liidu jõukama riigi hulka. See ei juhtu aasta või paariga. Ei juhtu viie aasta ega ka kümne aastaga. Aga see ei tähenda, et me ei peaks selle eesmärgi nimel juba praegu pingutama hakkama,” ütles Reformierakonna esimees.
Ansipi hinnangul ei ole jõukus eesmärk omaette. “Jõukus tähendab inimestele suuremaid valikuvabadusi, rohkem võimalusi elada täisväärtuslikku, stressivaba ja tervislikku elu. See omakorda tähendab pikemat eluiga ja õnnelikumaid inimesi. Jõukus tähendab rohkem võimalusi reisida ja maailma näha. Rohkem võimalusi kultuuri arendada ja sellest osa saada,” lausus ta.
Vastuseks oponentidele, kes räägivad sellest, kuidas Euroopa jõukaimate hulka püüdlemise asemel tuleks meil hoogu maha võtta ja rohkem vaimsusele tähelepanu pöörata, märkis Ansip, et neid eesmärke ei tasuks vastandada. “Ma ei ole kunagi mõistnud inimesi, kes arvavad, et vaene ja vilets riik tähendab paremat kultuuri ja suuremat vaimsust. Kulla oponendid – jõukam Eesti tähendab ka oluliselt paremaid võimalusi Eesti kultuuri edendamiseks ja vaimsuse süvendamiseks,” kinnitas Andrus Ansip Reformierakonna üldkogu kõnepuldist.
Reformierakonna esimees tõi näiteks seatud eesmärgi saavutamise võimalikkusest Iirimaa, kes oli veel kümme aastat tagasi Euroopa Liidu vaesemate riikide hulgas. Praeguseks on iirlased ostujõult Euroopa Liidus teisel kohal. Selle eesmärgini jõudmisel polnud vähetähtis, et iirlaste maksukoormus vähenes kahe kümnendi jooksul 18% võrra.
Peaminister lausus ka, et Euroopas ostujõult viiendale riigile, Austriale järelejõudmiseks peaks Eesti majanduse aastakasv järgmise 15 aasta jooksul püsima 7,5 protsendil. Seda eeldusel, et Euroopa Liidu majandus kasvab kaks protsenti aastas nagu seni.
Reformierakonna pressiteenistus
Triinu Rajasalu
50 46 090