Reformierakonna juhatus arutas täna Eesti valmistumist 14.septembril toimuvaks rahvahääletuseks
Euroopa Liiduga liitumise üle. Juhatus väljendas selget seisukohta, et valitsuse poolt kavandatav
rahaline toetus Euroopa Liiduga liitumist eitavale kampaaniale on küsitav.
“Eesti viimase kümne aasta välispoliitika on olnud kantud ühest eesmärgist: liituda Euroopa Liiduga.
Liitumise ainus alternatiiv on Eesti jäämine halli tsooni, eemale euroopalikel demokraatlikel
väärtustel põhinevatest koostöövõrgustikest. Kolmedel viimastel parlamendivalimistel on edu
saatnud erakondi, kes on selgelt kinnitanud toetust Euroopa Liiduga liitumisele. Viis valitsust on
kaheksa aastat teinud tohutul hulgal tööd, et muuta Eesti eurokõlblikuks, ühtlustanud seadusi,
pidanud läbirääkimisi, kaitsnud Eesti huve, et saada võimalikult soodsaid liitumistingimusi,” ütles
Reformierakonna esimees Siim Kallas.
Reformierakonna juhatus jõudis seisukohale, et eurovastastel on Eestis täielik vabadus oma kampaaniat teha.
Selle kampaania rahastamine riigieelarvest sunnib aga küsima: kas Eesti viimaste aastate välispoliitilised
eesmärgid on nüüd riiklikul tasandil valedeks tunnistatud? Eesti valitsus peaks pigem asuma selgelt
vedama selgituskampaaniat, mille tulemusel Eesti elanikud rahvahääletusel euroliiduga liitumise heaks kiidaksid.
“Küsimus ei ole selles, kas astuda Euroopa Liitu või mitte. Küsimus on, kuidas Euroopa Liidus
Eesti rahvuslike huvide eest seista. Seda teha on aga võimalik vaid Euroopa Liidu liikmena,” sõnas Kallas.