Reformierakond pakub Riigikogu fraktsioonidele edasiseks aruteluks välja kolmel (omavahel seotud) sambal põhineva parlamendireformi:
1) sarnaste vastutusvaldkondadega Riigikogu alaliste komisjonide liitmine.
Üheks komisjoniks liidetakse:
– riigikaitse- ja väliskomisjon
– majandus- ja maaelukomisjon
– põhiseadus- ja õiguskomisjon
Ülejäänud komisjonid (traditsiooniliselt ka haridusvaldkonda kattev kultuurikomisjon, keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon jätkavad praegustel alustel)
2) pöördumine lähinaabrite (Soome) eeskujul mudeli juurde, et valitsuse liikmed on samaaegselt parlamendi liikmed ning kuuluvad sarnaselt ülejäänud parlamendi liikmetele fraktsioonidesse. Ehk teisisõnu – ministriks saab ainult rahva mandaadiga parlamenti valitu;
Kaks esimest sammu loovad eelduse kolmandaks:
3) parlamendiliikmete arvu vähendamine 81 saadikuni;
Sealjuures üksnes Riigikogu liikmeid jääb 69, neile lisandub 12 ministrit (portfellita ministrid eelduslikult edaspidi kaovad).
Parlamendiliikmete arvu vähendamise esmaseks eelduseks on esimeses punktis toodud alaliste komisjonide liitmine, funktsioonide ümbervaatamine ning nende arvu vähenemine, sest komisjoni töö- ja kriitikavõimelisuse tagamiseks on tarvilik teatud minimaalne saadikute arv.
Reformi tulemusel on Riigikogu struktuur järgmine:
– igasse Riigikogu alalisse komisjoni kuulub 9 või 10 liiget
– igasse komisjoni lisandub reeglina 2 ministrit. 11-12 liikmeline komisjon on piisav komisjoni töövõime tagamiseks;
– lisandub 3-liikmeline Riigikogu juhatus, kes alalistesse komisjonidesse ei kuulu (3).
(kokku 66 + 3 +12 = 81)
Reformi läbiviimine eeldab põhiseaduse muutmist. Uue korra kohaselt valitaks esimene Riigikogu aastal 2011.