Riigikogu liige Taavi Rõivas esitas rahandusminister Ivari Padarile arupärimise, et selgitada, milline on Tallinna hiigellaenu mõju riigile. Tallinn kavatseb niigi suurt võlakoormust kasvatada veel 1 miljardi krooni võrra, see aga mõjutab negatiivselt valitsussektori eelarvetasakaalu.
Riigikogu liikme Taavi Rõivase sõnul võiks uue majandusprognoosi valguses oodata linnavalitsuselt negatiivse lisaeelarve planeerimist. Tänastest uudistest ilmnes hoopis vastupidine – pealinn soovib tervelt miljard krooni juurde laenata.
„Ajal, kui kogu riik pingutab ja otsib kokkuhoiuvõimalusi, tekitab linn valitsussektori tasakaalu veel miljardilise augu. Sisuliselt sunnitakse riiki veel miljardiliseks kärpeks,” sõnas Rõivas: „Tallinn elab selgelt üle oma võimete, kulutades üle kolmandiku sissetulekutest rohkem.” Rõivas tõi võrdluse, et miljard krooni on nii suur raha riigieelarvest, et selle eest saaks välja maksta näiteks 10 kuud vanemahüvitist.
Rõivase sõnul finantseeritakse Tallinnas ühekordsetest tuludest peamiselt jooksvate kulutuste kasvu. „Investeeringud kasvavad linnaeelarves minimaalselt – investeerimisprojektide maht kasvab kõigest 0,1 % ning investeeringud koos aktsiate soetamisega 1,9%, mis muutuvhindades tähendab märkimisväärset tagasiminekut.”
Vastavalt Tallinna linnaeelarvele võtab Tallinn käesoleval aastal 500 miljoni krooni laenu. Rahandusministeeriumi ametnike poolt valitsusliidu üldkogul esitatud andmetel võib kevadise majandusprognoosi järgi oodata pealinna eelarves täiendavalt ca 387 miljoni krooni suurust defitsiiti. Lisaks sellele kavatsetakse laenata 1 miljard krooni.