Eestikeelsele õppele otsustati üle minna juba taasiseseisvumise järgselt. 2007. aastal tegi Andrus Ansipi juhitav valitsus selle teoks. Peamiselt on selle vastu sõna võtnud Keskerakond, kahjuks on samasse „Teeme teisiti“ paatkonda sattunud ka sotsiaaldemokraadid.
Kevadel koalitsioonileppe sõlmimisel oli meil sel teemal samuti tõsiseid vaidlusi, kuid Reformierakonna seisukoht on selge – eestikeelse õppe põhimõttest me ei loobu. Valitsusleppesse sai kirja mustvalgelt, et jätkame üleminekut eestikeelsele õppele vastavalt kehtivale seadusele. Samuti põhimõte, et eestikeelse õppe kvaliteeti tuleb tõsta. Näiteks õpetajakoolitusse või õppematerjalidesse panustades.
Mõtted, mis on kantud ideest parandada eesti keele õpet, leiavad meie poolt toetuse, kuid katsed loobuda eestikeelsele õppele üleminekust võivad jääda Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühisosaks, meilt need toetust ei saa.
Ebamäärane Ossinovski ja Mikseri jutt, et justkui tuleb eesti keelt õppida ja justkui mitte, teevad kõva karuteene vene noortele. Kui me soovime, et iga vene noor saaks sama hea juurdepääsu Eesti tööjõuturule, ülikooliharidusele ja tasuva töökoha, siis vasakpoolsed mängivad noorte tulevikuga, andes neile valesid signaale. Mängu lõpetamiseks võiks alustada sellest, et mõlemas keeles räägitaks sama juttu. Kas me peaks adekvaatseks mõnes suuremas riigis poliitikut, kes räägiks, et ega väga polegi vaja selle maa keelt osata, saab ka ilma?