Haridustee peaks tagama sujuva, ilma tupiksüsteemita ülemineku ühelt haridusastmelt teisele, koheldes seejuures võrdselt koolipidajaid ja vältides ülereguleerimist, leiab riigikogu kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (Reformierakond).
„On oluline, et haridussüsteemis ei tehtaks vahet koolipidajal – olgu selleks riik, kohalik omavalitsus või eraettevõtja – ning et kõigile oleks tagatud võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste andmine sõltumata omandivormist. Selle eeltingimuseks on kahtlemata riiklikust õppekavast tulenevad nõuded,“ rääkis Purga riigikogu arutelul hariduse rahastamise võtmekohtadest.
Ta märkis, et Eesti hariduse unikaalsus säilib ainult läbi vabaduse ja usalduse riigi, kohaliku omavalitsuse, kooli ja lastevanemate vahel. Suureks abiks oleks siinkohal kohalikele omavalitsustele suurema otsustusõiguse andmine ja riigi sihtotstarbeliste regulatsioonide minimeerimine.
„Mida lähemal on kool lapsele, lähemal kogukonnale, seda paremaid otsuseid seal suudetakse lapse jaoks vastu võtta. Õnnestunud haldusreform tähendab samamoodi jätkuvalt kaasaegseid õppeasutusi ja rohkem huviringe, suureneb lastaedade ja kodukoolide valik,“ lisas riigikogu liige.
Purga avaldas heameelt, et viimaks saab järgmise aasta sügisel reaalsuseks üle kümne aasta aruteluks olnud „ringiraha“ ehk huviharidusele mõeldud tegevustoetus.
“Kultuuri, spordi, loodus- ja täppisteaduste toetusraha hakkab liikuma läbi kohalike omavalitsuste, kes teavad kogukondlikke eelistusi ja saavad pakkuda oma lastele ning noortele parimaid võimalusi kooliväliseks tegevuseks. Täna on ligi 30 000 noort huvitegevusest kõrvale jäänud. Eks sellel nn hängimiskultuuril on ilmselgelt omad põhjused olnud, mida parandada saame, et meil kasvaksid uued Jalmar Vabarnad ja Hardi Maybaumid,” lausus ta lõpetuseks.