Riigikogu lõpetas haldusreformieelnõu teise lugemise ja lähikuudel kinnitatakse seadus. Õhus on küsimused, mis muutub, kas elu läheb paremaks ning kuidas jaotub võim ja raha.
Järva valla eestvedaja, Reformierakond
Haldusreformiseadus ei murra kaugelt kõiki Eestis valitsevaid muresid, vaid loob eelduse, et astume sammukese edasi ning pärast haldusreformi saame riigina võtta tõsisemalt käsile riigireformi. Mis on antud reformi suurim eesmärk? Riik soovib, et omavalitsused oleksid suuremad ning mastaabiefekt peaks andma suurema pädevuse ja finantsvõimekuse.
Valla vaatenurgast lähtudes soovime, et maaelu areneks ja et inimestel säiliks võimalus rääkida kaasa kogukonna arengutes. Maaomavalitsuse (Järva valla) loomise loogika on asumipõhine lähenemine. See tähendab, et meil on asulad, millel igaühel on õigus jääda ellu ning sünergias arendada edasi maaelu. Eesmärk on mitte lõhkuda ühtegi hästi toimivat süsteemi/teenust.
Kuidas jagunevad võim ja raha? Uue omavalitsuse volikogu on mõistlik valida ühest valimisringkonnast, et kandideerivatel volikogu liikmetel tekiks piirkonnast ühine vaade ja tunnetus.
Selleks et tagada eri piirkondade kaasarääkimine, peaks igas ühinevas piirkonnas olema valitav külavanem, külaselts või halduskogu, kes otsustab, kuhu ja kui palju suunatakse kogukonna arenguks mõeldud raha. Praegu teevad kõik seda volikogude kaudu.
Kust tuleb raha? Ühinemise järel on palju valdkondi, mida saab korraldada tõhusamalt, praeguste valdade eelarvetes on märkimisväärsed summad kogukondade toetuseks.
See raha peab minema ka pärast ühinemist eri piirkondadesse. Suurem eesmärk on, et kogukondade toetus suureneks. Suurenemine saab tulla omavalitsuse ja pakutavate teenuste tõhusa juhtimise kaudu.
Haldusreformiseadus annab raamistiku, meie ülesanne on see täita. Ma ei pea õigeks, et kõik liituvad suurte linnadega või keskustega. Linnadel on omad proovikivid, mis pole suuresti seotud maaeluga.
Linnaga liitudes jääb väiksemate piirkondade mõju väiksemaks, sest liitutakse suure omavalitsusega. Järva valla loomisel on kõigil praegustel valdadel ja inimestel võrdne võimalus kaasa rääkida ja otsustada valla arengu kasuks.