Interneti võlu ettevõtja jaoks on see, et toodete tarbijaid võib leida kogu maailmast. Alustad ettevõtmist eeldusega, et sinu turg on globaalne. Ometi soovides asju ajada korrektselt, põrkab ettevõtja peagi ühe suure probleemi vastu – teise riiki müümisel peab seal käibemaksukohuslaseks registreerima ja deklareerima ja tegelema bürokraatiaga, mis kõik viib ettevõtjat tema põhitegevuse juurest kõrvale.
Rahvusvahelise maksustamise reeglid on kokkulepitud 1920ndatel ja ilmselgelt ei osatud siis arvestada internetis teenuste osutamise või kaupade müümisega seonduvaid küsimusi. Euroopa Liidus ja liikmesriikides on aru saadud, et kehtivad reeglid on ajale jalgu jäänud, sest need ei arvesta olukordadega, kus käibe tekkimise asukoht on ebaselge. See on aga tänapäeval internetis tegutsevate ettevõtete üks põhilisi probleeme.
Maksud on üldiselt iga liikmesriigi pädevus ja sellest soovitakse kindlasti kinni hoida. Ometi püütakse astuda samme, mis teeksid ettevõtjate elu lihtsamaks. Nii jõustus 1. jaanuaril 2015 nn MOSS ehk mini-one-stop shop (eesti keeles “väike kontaktpunkt”) mis aitab telekommunikatsiooni, televisiooni ja ringhäälinguga seotud ettevõtjatel lihtsamini käibemaksuga majandada.
Regulatsioonide ühtlustamine võtab aega ja arvestades liikmesriikide vastuseisu ei pruugi see sugugi lihtsalt minna. Kuid minu arvates ei riku riikide suveräniteeti sellise tehnilise lahenduse arendamine, mille kaudu ettevõtjad saaksid ilma suuremate keerukusteta käibemaksu maksta, sisestades sinna vajalikud andmed ning lastes süsteemil vajaliku maksu ise kalkuleerida. Sest info, mida küsitakse on ju täpselt sama. Baas, mille pealt käibemaksu arvestatakse on ju sama. Praegu jätavad ettevõtjad sageli piiriüleselt müüdud kaupade puhul käibemaksu deklareerimata või keelduvad teise liikmeriigi kodanikele müümast. Kui maksude maksmine oleks tehtud lihtsaks, suureneks ka maksude laekumine.
Tuleb meeles pidada, et internetis kaupa tegevate ettevõtjate tehingud on ju elektroonilised, see tähendab, et raha liikumisest jääb digitaalne jälg. Samamoodi, nagu maksuamet tegi lahenduse, millega Uberi juhid saavad digitaalselt tehtud tehingud ühe klikiga maksuametile deklareerida, võiks olla ka lahendus maksta tehingute pealt käibemaksu. Õigupoolest oleks eraldi vaja deklareerida vaid tehingu teise poole asukoht, mille pealt saaks arvestada, kellele käibemaks minema peab. Riikide maksuametid võiks maksu oma ettevõtjalt kokku koguda ja arveldada teise riigi maksuametiga.
Eriti äge oleks, kui Euroopa Liit telliks sellise tehnilise lahenduse loomise arenevatelt idufirmadelt, kes pakuksid ehk välja veelgi sujuvamaid lahendusi, mille peale seadusandja lihtsalt ei tule. Võidaks nii Euroopa start-upide kogukond, kui lahenduse tööle hakkamisel ka kõik Euroopas internetis kauplevad ettevõtjad. Ning paraneks käibemaksu laekumine.
Arvamuslugu ilmus 8. juulil Äripäevas.