Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul saavutab täna vastu võetud riigieelarvega Eesti maksukoormus 2018. aastal ajaloo tipptaseme.
“Uue valitsusliidu maksumuudatuste mõjud selguvad alles tagantjärele. Riigieelarve esitlemisel lubas rahandusminister, et maksukoormus ei tõuse. Nüüd on teada, et maksukoormus tõuseb nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal, 2017. aastal 35 protsendini ja 2018 aastal 35,8 protsendini SKP suhtes. Selle tasemeni pole Eestis maksukoormus veel kunagi jõudnud,” lausus Sõerd Reformierakonna fraktsiooni nimel riigieelarve kolmandal lugemisel peetud kõnes.
Ta lisas, et põhilises osas eelmise valitsuse koostatud eelarves on valdavalt sees õiged asjad: kaitsekulud kasvavad 2,19 protsendini SKP-st, eelarve panustab inimeste toimetulekule, paraneb lastega perede kindlustatus ja ei unustata eakaid.
“Raha riigieelarvesse kulude katmiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest. Tööjõu maksukoormuse langetamine on siin vahendiks, mis aitab ettevõtetel säilitada konkurentsivõimet, parandada võimekust investeerida ja luua uusi töökohti. Reformierakond ei saa kindlasti toetada eelarvekava, kuhu on juurde kirjutatud kulude kasv sotsiaalmaksumäära tõstmise arvel,” ütles Sõerd.
Riigikogu liige märkis ka, et rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt on järgmise aasta eelarve struktuurselt tasakaalus, aga hiljem valminud Euroopa Komisjoni, eelarvenõukogu ja Eesti Panga hinnangutel on eelarve struktuurse defitsiidiga.
“Selle asemel, et tegeleda riigieelarve tasakaalu parandamisega, kavatseb uus valitsusliit järgmisel aastal eelarve baasseadust muuta ja hakata edaspidi koostama ajutise struktuurse defitsiidiga riigieelarveid. Ajutisest kõrvalekaldumisest saab kinnistuv reegel. Saame edaspidi näha defitsiidi süvenemist ja seda, kuidas ka eelarve jooksvaid kulusid hakatakse finantseerima laenurahaga,” lausus Sõerd.