Eesti jaoks on jätkuvalt olulisimaks teemaks julgeolekuolukord, ent lähiaja tähtsaim küsimus on Euroopa Liidu suutlikkus ajada ühtset, arusaadavat ja tulemuslikku poliitikat majanduskasvu ja inimeste igapäevase turvalisuse tagamisel, leiab endine välisminister, riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus.
Tänasel riigikogu välispoliitika arutelul Reformierakonna nimel kõnelenud Keit-Pentus Rosimannus tõi välja, et jõupoliitika ja suurriikide egoismi naasmine välispoliitikasse ei ole viimase aastaga vähenenud. Konkreetsete ohukohtadena nimetas väliskomisjoni aseesimees läänemaailma koostöö ja vabakaubanduse asendumist suletuse ja vastasseisude, riigiegoismi ja protektsionismiga. Ta rõhutas, et Eesti jaoks ei ole olulisemat EL, NATO, lääneliitlaste ühtsusest ja püsimisest.
„Välispiiride toimiv kontroll. Migratsioonikriisis varjupaiga saanute tegelik integreerimine mahus ja tempos, mis on ühiskonnale vastuvõetav. Euroopa riikide suurem panustamine endi ja seega ka ühisesse kaitsevõimesse. Vabakaubanduse säilitada aitamine maailmas ja majandusmuredele leevenduse leidmine,“ loetles Pentus-Rosimannus teemasid, millele tuleb Euroopa Liidus leida usutavad ja veenvad vastused.
„Kõige selle taustal on ülioluline Euroopa Liidu juhtimise arusaadavamaks kujundamine. Eestil on kõik eeldused ja pikalt ehitatud kredibiilsus nendel teemadel kaasa mõelda, ratsionaalseid lahendusi pakkuda. Eesistujana on see pigem kohustus kui võimalus. Kas valitsus on selleks valmis?” küsis riigikogu liige.
Julgeolekust rääkides märkis endine välisminister, et Venemaa ei ole muutmas oma agressiivset käitumist ja Eesti riigi vastus peab olema sellele kindel ja kohane.
„Sanktsioonid, mis on kehtestatud teise riigi vastu agressiooni korraldamise eest, peavad püsima jõus senikaua, kuni agressioon on läbi ja Ukraina täieliku kontrolli omaenda territooriumi üle tagasi saanud. Need on põhimõtted, mida ei ohverdata,“ sõnas riigikogu liige.
Keskerakonna juhitava valitsuse välispoliitilist kurssi kommenteerides ütles Pentus-Rosimannus, et diplomaatide aetav riigi välispoliitiline liin on muutumatu, aga järjest rohkem näeme valitsuse juhtpartei poolset mitteametlikku liini, mis alati Eesti ametlikku välispoliitilist kurssi ei toeta.
„Usaldusväärsuse säilitamine oma partnerite silmis on Eesti jaoks eluliselt tähtis. Igasugune ebakindlus või värelus, mis võiks tekitada kahtlusi meie pühendumise osas lääneliitlusele ja selle tugevdamisele, on absoluutselt 100% lubamatu,” lausus ta lõpetuseks.