Kultuurivaldkonna rahastamises ootab terviklahendust vabakutseliste loovisikute tasustamise küsimus ning ümbervaatamist linnahalli riiklik rahastamine, leiab riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv (Reformierakond).
Eilsel kultuuripoliitika arutelul avaldas Randjärv Reformierakonna fraktsiooni nimel heameelt, et riigikogus on käiku läinud pea kümme aastat ootel olnud plaan ja esimese lugemise läbinud noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelnõu
„Ringiraha idee ettevalmistuseks tehti esimesed sammud juba 2007. aastal. See sai uuesti hoo sisse 2015. aastal Taavi Rõivase valitsuses. Eelmisel aastal heakskiidu saanud huvitegevuse kontseptsioon on üks tähtsaimaid kultuuripoliitika nurgakive, mis lähiajal seaduseks vormumas. Sinna alla mahuvad nii kaunid kunstid, rahvakultuur, teadusringid kui sporditegemine. Meie üks tegelikke rändrahne, laulu- ja tantsupidu saab siit oma baasi,“ lausus kultuurikomisjoni aseesimees.
Randjärv kritiseeris oma sõnavõtus riigikunstnike ja -kirjanike Trooja hobusena sissetoomist möödunud aastal kultuuriministeeriumi eelarvesse. „Toonases valitsuskoalitsioonis kokku leppimata põhimõtte algatamine kinnitab küll ühtede loomeliitude võitu teiste üle, ei anna aga tõestust, et võiks mingilgi moel olla kasulik ja toetav meede kultuurivaldkonnale tervikuna,“ leiab riigikogu liige.
Ta märkis, et ehkki lubati taolise mudeli katsetamist pilootprojektina aastani 2019, on ministeeriumis juba praegu otsustatud riigikirjanike ja kunstnike arvu kahekordistamine.
„Mul on küll hea meel, kui loovisikud saavad oma töö eest väärikat tasu, ent riigikirjanike süsteemi kui nõukogudeaegse mudeli taaselustamist ei oska küll heaks kiita. Ministeerium on rõhutanud kultuurivaldkonna rahastamise institutsioonide omavahelise koostöö vajadust. Selles kontekstis saab lahendada ka vabakutseliste loovisikute tasustamise küsimuse,“ ütles Randjärv.
Samuti vajab kultuurikomisjoni aseesimehe sõnul selgust hasartmängumaksu nõukogu poolt jagatava raha tulevik. „Oleks halb, kui rahavood – ehkki väikesed, ent siiski paindlikud ja olulised just väikesemahulistele regionaalsetele projektidele – lahustuksid rahandusministeeriumi ümberorganiseerimise tuhinas suuremates kateldes märkamatuks,“ lausus riigikogu liige.
Küsitav on tema silmis ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingus käsitletav linnahalli riigipoolne finantseerimine.
„Eesti muusika- ja teatriakadeemia pidi ootama 20 aastat, kuni täideti ammu kokku lepitud ja riigikoguski kinnitatud lubadus saali ehitamise otsusest. Räägime viiest miljonist eurost. Aga linnahallile kaasfinantseerimiseks antav 40 miljonit eurot ei vajanud muud kui sõrmenipsu? Pole kindel, et valitsus tervikuna omab tegelikku ülevaadet selle rahavoo tulevikust. Pole tehtud ei korralikke uuringuid, analüüsitud kavatsusi ega pikaaegset rahavoogude planeerimist,“ lausus Randjärv lõpetuseks.