Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) esitas täna rahandusminister Sven Sesterile arupärimise, miks on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest kordades leebem kui teistes riikides.
Sõerd märkis, et Eesti kommertspanku seostatakse maailma viimase aja suurima rahapesujuhtumiga: organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekti OCCRP andmetel on Eesti pankade kaudu väidetavalt liikunud ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaa päritolu kuritegelikku raha.
„Rahapesu kahjustab riikide rahandussektori stabiilsust ning ohustab ja õõnestab iga riigi majandust. Eesti ei saa riigi väiksusest hoolimata alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis,“ ütles rahandusekspert.
Endise rahandusministri sõnul on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest kordades leebem kui paljudes teistes riikides.
„Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, kus juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmääraks seatakse 400 000 eurot. Kas see on piisav ülemmäär, arvestades kommertspankade tegevuse mahtu ja rahapesu riskide maandamise tähtsust? EL direktiiv lubaks rakendada kümneid kordi kõrgemat määra,“ lausus Sõerd arupärimises Sven Sesterile.
„Hiljuti riigikogus vastu võetud väärtpaberituru ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadus tõstis näiteks väärtpaberituru reeglite rikkumise puhul trahve ja sunniraha määrasid kuni 15 miljoni euroni või kuni 15 protsendini ettevõtte kogukäibest. Miks karistuspoliitikas pole rahapesu riskide maandamine piisavalt prioriteetne valdkond?“ küsis riigikogu liige.
Sõerd soovib arupärimises teada, milliseid täiendavaid meetmeid kavatseb rahandusministeerium rakendada rahapesu riskide maandamiseks lisaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamisele.