Täna tutvustati Riigikogus kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020 ning 2017. aasta täitmise aruannet. Ettekande teinud kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul on positiivne ja tänuväärne, et meil on kultuurivaldkonna rahastamise jaoks olemas Kultuurkapital. Kurvaks teeb vaid fakt, et praeguse valitsuse aktsiisimäärade drastilise tõusu tõttu, on laekunud 55 miljonit eurot vähem maksutulu ja seetõttu vähem raha ka Kultuurkapitalile.
“Kõige olulisema teemana toon välja meie kultuuriloo lipulaeva Laulu- ja Tantsupidude tuleviku ja jätkusuutlikkuse küsimuse. Pole kahtlustki, et sellest traditsioonist on vaimustuses kõik, nii eestlased kui väliskülalised. Kahjuks seisavad täna peo alustalad püsti suures osas vaid professionaalse vabatahtliku tegevuse najal, sest koorijuhtide, tantsuõpetajate ja puhkpilli- ning rahvapilliorkestrite dirigentide töötasu ei ole juba ammu enam tööturul konkurentsivõimeline,” kommenteeris Randjärv.
“Leian, et laulupeoliikumise saatus ja tulevik tervikuna peaks olema uues “Kultuurivaldkonna arengustrateegias 2030” kindlasti tõsiselt ja analüüsitult käsitletud. Meie rahvuskultuuri alustalaks olev Laulu- ja Tantsupidu peab saama korralikult ja süsteemselt toetatud ka pidude-vahelisel perioodil. Vastasel juhul võib 2019. aastal toimuv pidu olla kogu 150-aastase laulupidude ajaloo kurvaks lõppakordiks,” lisas Randjärv murelikult.
“Kuigi tänasel päeval võime olla tänulikud, et viimastel aastakümnetel on suudetud ehitada rida suuri asutusi nagu KUMU, ERM ja valmimas on ka ammu oodatud ja lubatud Muusikaakadeemia saal, on mitmed institutsioonid teadmatuses ning endiselt ootamas oma saatust. Näiteks on teravalt esile kerkinud Patarei vangla saatus ja olukord, samuti meie rahvusooper Estonia ruumide kitsikus,” lisas Randjärv.
“Traditsioonilist kultuurivaldkonda tuleb strateegiliselt ja visioonirikkalt vaadata värske pilguga. Kõige olulisem on positsioneerida väga mitmetahuline kultuurivaldkond sellisena, et erinevad maailmavaatelised tõmbetuuled selle materiaalseid alustalasid ei kõigutaks,” ütles Randjärv.
“Peame olema teadlikud, et meie riik ja kultuur ei saa läbi ilma toimiva ja areneva majanduseta. Kultuurivaldkond ise ei suuda ja ei peagi end „ära tasuma“. Seetõttu peamegi oma kultuuri läbi erinevate eluvaldkondade arendama ja toetama, sest seda ei tee mitte keegi peale meie enda,” võttis Randjärv teema kokku.