Kiriku ettepanek põhiseaduse muutmiseks nii, et seal oleks eraldi sätestatud abielu kui liit ühe naise ja mehe vahel, on mõnes mõttes neilt eeldatav, kuid sisult tarbetu.
Perekonnaseaduse esimene paragrahv just sellest räägib: abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Seadusandlust ei ole mõtet, ega tohigi, dubleerida, selle peab hoidma võimalikult lihtsa ja arusaadavana.
Perekonnaseaduse esimene paragrahv annab abielule selles kontekstis täieliku kaitse. Põhiseaduski rõhutab paragrahvides 26 ja 27 perekonna rolli olulisust ja riigi kaitset selle üle. Eestis elades pole ma siiani veel kunagi tundnud oma perekonda ja selle olemust kuidagi ideoloogiliselt ohustatuna, ei lapsena ega ka nüüd vanemana.
Mõistan kiriku motiive sel tundlikul, ühiskonda polariseerival teemal seisukohta võtmast, kuid sellisel kujul ei ole sel tiibu, et valimisdebattidesse jõuda. Kui soov oli tõstatada diskussioon kooseluseaduse rakendusaktide üle või sootuks samasooliste abielu teemal, siis läks ilmselt asja ette.