Aprillis arutas Riigikogu Reformierakonna algatatud eelnõud, mille eesmärk oli viia alkoholi aktsiisimäärad tasemele, mis nad olid 2017. aasta veebruaris.
„Aktsiisipoliitikal on palju aspekte – üldjuhul on selle eesmärgiks jaehinna tõstmine ja läbi selle tarbimise vähendamine ehk tarbijate käitumise mõjutamine. Samas peavad riigid aktsiisipoliitika kujundamisel arvestama naaberriikide jaehindadega, et vähendada oma elanike piirikaubandust. Tuleb arvestada võimalike varimajanduse riskidega, riigi maksutuludega, ettevõtjate käitumisega ja mõjuga ettevõtlusele ning ärisektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele,“ selgitas Riigikogu Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
„Eesti pole oma aktsiisipoliitika kujundamisel nende aspektidega piisavalt arvestanud ja alkoholi hinnavahe Lätiga on paisunud kahekordseks. Sellest on saanud tarbijatele stiimul kaupade ostmiseks Lätist. Valitsuse senised sammud on olnud täiesti ebapiisavad. Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest,“ lisas Sõerd.
„Eelnõuga oleks langenud näiteks õlle aktsiisimäär praeguselt 16,92 euro tasemelt 9,13 eurole õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kange alkoholi aktsiis 25,08 eurolt 23,89 eurole alkoholi etanoolisisalduse ühe maksuprotsendi kohta hektoliitris. Eelnõu eesmärk oli astuda samme selleks, et panna piir Läti piirikaubandusele, parandada eelarvetulude laekumist ja arvestada ka rahvatervise aspektidega. Koalitsiooni häältega aga lükati eelnõu 19. aprillil tagasi,“ ütles Sõerd.
„Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest. Aprilli lõpus avaldatud Läti riigi stabiilsusprogrammis on nende aktsiisitõusude plaanid kirjas. Vahed Eestiga jäävad sedavõrd suureks, et ilma aktsiisitõusude tagasipööramiseta pole võimalik piirikaubandusele piiri panna,“ võttis Sõerd aktsiisidega toimuva kokku.