Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ütles täna parlamendis 2021. aasta riigieelarve kolmandal lugemisel, et see on halb eelarve, sest see on vastutustundetu ja ei tegele asjadega, millega peaks.
Ta selgitas, et valitsus on eelarvesse poliitiliste prioriteetidena lisanud pisut head ning väga palju halba. „Nii palju, et need ei tasakaalusta mitte mingil viisil positiivseid asju,“ ütles Maris Lauri.
Lauri sõnul on eelarves ette nähtud puudujääk, mis pole majandusoludele kohane. „Majanduses prognoositakse kasvu, koroonakriisis on lootust ohjamisele, kuid vaatamata sellele on Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, mis paisutab ulatuslikult eelarve puudujääki.“
Samuti tõi ta välja, et puudujääki põhjustavat laenuraha ei kasutata investeeringuteks. “Eesti riigi investeeringud – jättes kõrvale ELi vahenditest tehtavad – on sellest puudujäägist mõnevõrra üle 20%. Isegi matemaatika kaheline peaks aru saama, et 20% ei ole 100%, vaid sellest 5 korda väiksem,“ sõnas Lauri.
Teiseks tõi Maris Lauri välja, et valitsus jagab eelarveraha endale ja omadele. „Vaatame, mis juhtus lisaeelarve vahenditega. Mis juhtus MESis, mis juhtus Kredexis. Suur hulk raha jagati kummaliste põhjendustega, märkimisväärne osa rahast maandus omadele. Riigikontrollilt tulid tõsised etteheited. Kas midagi on muutunud? Ei ole ja ei tulegi. Vargus ja raiskamine jätkub.“
„Parim näide nahaalsusest on viimasel nädalal kirgi kütnud kübeke riigieelarvest, nn katuserahad, ametliku nimetusega regionaalsed investeeringud, mis pole enam ei regionaalsed ega ka investeeringud. Ilma vähimagi häbita suunatakse raha endale oma poliitilise agenda ajamiseks. Eesti valitsuse ametlikuks poliitikaks on saanud abordivastasus. Samuti Eesti riigi õõnestamine Putini sõprade rahastamisega. Aga ka raha jagamine lobigruppidele, kes riiklikult määratud (tervise)poliitikate vastu võitlevad,“ ütles rahanduskomisjoni aseesimees.
Kolmandaks oli Maris Lauri kriitiline, sest eelarve kahe lugemise vahel ilmusid sinna Euroopa Liidu vahendid, mida rahanduskomisjonis ei arutatud.
„Rahanduskomisjonis olen püüdnud juba kolm kuud saada selgust, kuhu neid rahasid plaanitakse kasutada. Suurematest võimalikest kulutustest võiks ju aimu olla. Rahanduskomisjon sai ühe A4 lehe suuruse selgituse, napima kui see, mis on Euroopa Komisjoni kodulehel. Samal ajal kui Riigikogu rahanduskomisjonile lubatakse taas ülevaadet, ei tea mitmendat korda viimase kahe kolme kuu jooksul, langetab valitsus kinniste uste taga kedagi kaasamata otsuseid. Nii ei tohi asjad käia!“ lõpetas Maris Lauri.