Riigikogu kiitis heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on kiirendada riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja rajamist ning tugevdada seeläbi Eesti julgeolekut.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani sõnul võimaldavad need muudatused arendada senisest kiiremini taristut, mis on vajalik nii riigi kaitseplaanide tõhusaks elluviimiseks kui liitlaste vastuvõtmiseks.
„Edaspidi saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. See võimaldab keskenduda strateegiliselt oluliste objektide kiirele arendamisele, sealhulgas kaitsetööstuse tootmisrajatistele ja muule riigikaitseks vajalikule taristule,“ ütles Laneman.
Laneman selgitas, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel vähendatakse bürokraatiat ning jäetakse ära mitmed ajamahukad etapid, mis seni ehitusprotsessi pikendasid. Näiteks tõi ta välja planeerimismenetluse ja metsateatise esitamise.
„See tähendab, et pärast vajalike lubade saamist saab ehitamisega alustada märksa kiiremini. Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, harjutusväljadele, lasketiirudele ning sõjaväelinnakutele. Kõik see tagab, et meie olulised võimed ja üksused on valmis kiiremini, nii nagu praegune keeruline aeg nõuab,” märkis Laneman.
Lisaks tõi Laneman välja, et riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused lahendatakse edaspidi eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhtudel kuni kuue kuu jooksul.
„Praeguses julgeolekuolukorras on aeg kriitilise tähtsusega. Täna heakskiidetud muudatused annavad meile võimaluse tegutseda otsustavalt ja rajada vajalik taristu põhjendamatute viivitusteta,“ ütles Laneman.