Tallinna, nagu iga teise omavalitsuse, toimimine sõltub sellest, kuidas teda juhitakse. Tallinna kodanik ootab loomulikult, et linn täidaks hästi oma tavapärast kohaliku omavalitsuse rolli ja teeks seda arusaadavalt, ausalt, ratsionaalselt, avatult ja kaasavalt, kuid eelkõige tulemusi andvalt. Ootused on ka teistel Eesti kodanikel, sest Tallinn on Eesti pealinn, kirjutab Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Maris Lauri.
Viimane tähendab, et ajaloo prügikasti peab jääma Tallinna ja eelkõige selle juhtide vastandumine riigile. Eestimeelsus ei tähenda üksnes seda, et linnaruum on eestikeelne ning kadunud on vaenulikku ja kahtlast ajaloolist pärandid kandvad märgid. Tallinn peab olema eeskujuks heast ja kvaliteetsest juhtimisest aga ka edukalt läbi viidud eestikeelsele haridusele ülemineku reformist. Tallinn peab suutma teha koostööd teiste omavalitsustega, eelkõige muidugi naabervaldadega, et asjad sujuksid mõistuspäraselt olgu siis ühistranspordis, hariduses või mõnes muus vallas.
Tallinna linna juhtimiskorraldus vajab värskendamist ja lihtsustamist, seda mitte tsentraliseerimise võtmes, vaid optimeerimise ja ratsionaliseerimise teel. Ametite liitmine peab aitama kaasa nende sujuvamale tööle sihiga, et linnaelaniku ja ettevõtte küsimused ja vajadused saaksid lahendatud kiirelt ja kvaliteetselt. Nii on võimalik korrastada erinevad protsessid, kasvõi paljuräägitud detailplaneeringute ja ehituslubade menetlused.
Siht peab olema ratsionaalne töökorraldus, tähtaegadest kinni pidamine, konkreetsete nõuete sisukus ja vajalikkus ning selge arusaam, millises menetluse faasis ollakse või miks asi ei edene. Vahel on venimiseks väga hea põhjus, kuid teine kord võib olla tegemist püüdega asi surnuks menetleda või unne sugutada.
Peaks olema elementaarne, et otsuseid langetatakse õigel juhtimistasandil ja õiges kohas. Ühtsed ülelinnalised reeglid ei tähenda, et linnaosadelt ja linnaosakogudelt tuleb viimasedki pädevused ära võtta. Elementaarne on see, et asjad tehakse ära võimalikult kiiresti, loomulikult mitte kiirustades ja lohakalt.
Mulle tundub, et Tallinngi peaks tegema oma õigusaktide revisjoni, nagu tegi Vabariigi Valitsus määrustega, sest pole võimatu, et Tallinnaski on nii mõnigi asi ajast ja arust või sisult nii segane, et on muutunud mõistetamatuks.
Avatuse tagamiseks on väga mõistlik kasutada kaasaegseid digilahendusi. Need ei pea keskenduma mitte üksnes info jagamisele, aga ka taotluste esitamisele, menetlusprotsesside jälgimisele, võimaldama anda märku sellest, kui midagi on korrast ära ja saaks teha paremini, aga ka kiituse avaldamiseks või kaasamisprotsessi osalemiseks. Ei tohi unustada, et digilahendus peab olema võimalikele kasutajatele ka teada ja kasutatav.
Paratamatult tuleb ka linnajuhtimises teha valikuid, sest kõike ei saa kunagi ja kohe kindlasti mitte. Valikute tegemine peab olema aga arusaadav, see tähendab põhjendatud, kuulatud, selgeks vaieldud ja järjestatud. Valikuprintsiibid peavad varieeruma olenevalt sellest, millist otsust langetatakse. Alati ei ole nii, et kasu peavad saama võimalikud paljud, nii mõnigi kord on mõistlikum aidata nõrgemaid. Kuid üldjuhul on arukas kulutada seal, kus tulemuslikkus on suurem – seda nii sisse pandud eurode suhtes kui ka pikemat ajaperspektiivi vaadates. Linna eelarvestrateegia – ehk pikaajaline finantsplaan – peab sisaldama läbiarvutatud ja realistlikke kuluprognoose sisukateks tegevusteks, mitte poliitilisi unistusi või soovunelmaid.
Mulle on alati sümpatiseerinud lähenemine, mis austab inimest. Esiteks, on mõistlik aidata seal, kus on probleem, ja neid, kes abi vajavad, ning teha seda viisil, mis probleemi lahendab. Teiseks, tuleb luua võimalused, mis võimaldavad inimestel oma häid ideid ja loovust rakendada, olgu siis kultuuris või ettevõtluses. Igast asjast ei pruugi sündida midagi suurt, kuid ükski suur asi ei sünni, kui uudsetele ideedele võimalust ei anta. Ma usun, et Tallinn vajab palju rohkem selliseid uusi võimalusi. Kolmandaks, peaks linn tegelema linna asjadega, mitte segama ettevõtlust ja inimesi kohtades, kus nad on ise edukalt toimetavad.
Kõike eelkirjeldatut on vaja väga mitmel põhjusel. Esiteks on nii võimalik muuta erinevad protsessid ja menetlused nii linnale kui ka ettevõttele või linnakodanikule kiiremaks ning raha ja aega kokku hoidvaks. Teiseks, saab sel viisil vältida korruptiivseid või kitsastes huvides tehtud otsuseid. Kolmandaks, saab teha paremaid valikuid linna ja selle elanike hüvanguks. Seda kõike nii, et linlased tunneksid end linna asjades kaasatuna, et Tallinn oleks ikka iga siinse elaniku oma. Selgem linnajuhtimine aitab igati linna paremaks muutmisele kaasa.