Viljandi maadlusklubile Tulevik teatati 18 kuud tagasi, et rendilepingut Vaksali tänav 2 hoones pärast 19. augustit ei pikendata. Seda otsust pole vahepealsel ajal muudetud, kuigi selleks oli korduvalt võimalusi, kirjutab Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.
Kui ma möödunud aasta aprillis – umbes 16 kuud tagasi – linnapeaametisse asusin, olid koalitsioonis selles küsimuses erinevad arvamused. Ühed leidsid, et linnal on üürile antud pinda endal tarvis ja seega mingit küsimust pole. Teised jälle arvasid, et klubile tuleks siiski anda võimalus lisatoetust leida ja senises asukohas jätkata. Kõik koalitsioonipoliitikud said aga juba siis aru, et linna püsikulud on totaalselt üle pea kasvanud ja rendipindadel asuvatele linnaasutustele tuleb leida tegutsemiskohad linna enda hoonetes.
Seetõttu saavutasime koalitsioonis kokkuleppe, et maadlejad võivad vanas pangamajas maksimaalselt neli aastat edasi olla, kui nende rendimaksed katavad vähemalt osaliselt linnale rendipindade kasutamisega kaasneva kulu. Selline ettepanek maadlejatele ka tehti.
Esimesele pakkumisele vastust ei tulnud. Tegime omal initsiatiivil teise pakkumise, kus vähendasime renditasu selle summa võrra, mis kuluks kogu maadluse eriala kureerimiseks Viljandis. Taas ei tulnud mingit vastust. Kuigi linnavalitsuses ja volikogu koalitsioonis leidus neid, kes arvasid, et linna lollitatakse, tegime kolmanda pakkumise ja ütlesime, et vastake midagigi või tehke oma vastupakkumine. Jällegi ei saanud linn mingit vastust.
Lisaks ametlikule kirjavahetusele pöördus minule teadaolevalt mitu volikogu liiget eraviisiliselt maadlejate poole, et nad annaksid teada, milline hind oleks neile vastuvõetav, arvestades, et senise hinnaga jätkata ei saa. Pakkusime ka, et kui Vaksali 2 rentimine on neile liiga kulukas, aitame leida teise rendipinna ja vajaduse korral kolimiskulusidki katta. Ka need pakkumised jäid vastuseta. Pidasime monoloogi.
Iga vastamata pakkumisega kahanes koalitsioonis maadlejate rendilepingu pikendamist toetavate saadikute hulk. Julgen väita, et praeguseks on see kahanenud nullini. Kõik on aru saanud. Meid on poolteist aastat ninapidi veetud, et olukord nüüd, kaks kuud enne valimisi farsini eskaleerida.
Viljandi maadluskeskus on olnud äge asi, selles pole mingit küsimust. Aga riikliku keskuse ülalpidamine ei tohiks olla sellises mahus linna õlul. Ja seda ta on, kui loobume seda maja kasutamast sinna sobivate linnaasutuste jaoks, kellele rendime hoopis turuhinnaga üüripinnad. Meeldib see meile või mitte, aga me pole nii rikkad. Olen isiklikult küsinud maadluskeskusele toetust kultuuriministeeriumist ja olümpiakomiteest. Vastus oli paraku mõlemalt poolt sama: tore asi, aga kahjuks raha ei ole.
Viljandi spordikooli maadlusnoored saavad septembris treeninguid jätkata vanas spordihoones, kus teeme ka vajaliku sanitaarremondi. Suurem remont algab järgmisel aastal. Vana spordihoone on väsinud, kuid ta ei kujuta kellelegi ohtu. Linn hoiab maja suure remondini elementaarses korras.
Järgmisel aastal algav ehitus ja kõik tulevased ehitused Viljandi linnas saavad toimuda aga ainult siis, kui linnavalitsus suudab eelarves püsikulud kontrolli all hoida. Vahel tuleb astuda samm tagasi, et minna kaks sammu edasi.