Ära vanasse kaevu sülita enne, kui uus pole valmis
Kui vana kaev ühel hetkel osutub kasutuskõlbmatuks ja uut pole ehitama hakatud, võib aga hoopis kuivale jääda. Võib tõmmata paralleeli põlevkiviga, millele Eesti energeetika aastakümneid toetus. Kordasime ühtaegu seda energeetika kontekstis trafaretseks muutunud vanarahvatarkust ja mõnede ekspertide hinnangul kaotasime nii eelmise kümnendi, sest teatud skepsise ja vastuseisu tõttu venisid taastuvenergia investeeringud.
Venemaa agressioonisõja taustal tekkinud energiakriis lõi pildi klaariks. Ühekorraga sai igaühe rahakoti kaudu selgeks, et vajame energiajulgeolekus uut, puhast ja odavat taastuvenergiat. Sel hetkel aga vajasime seda kohe ja nii jäime esialgu importijaks, sõltuvaks regiooni tootmisvõimekuse turuolukorrast.
2021. aastal alustanud Kaja Kallase valitsus andis selge sõnumi, et fossiilkütustesse investeerimise aeg on ümber, sest see ei ole puhas, ega ka odav. Lõpuks saime liikuma nii riigi tasandil soetatud radarite, seadusandlike muudatuste ja kohalikes omavalitsustes kohaliku kasu instrumendi abil. Tuule- ja päikseenergia areng sai hoo sisse. Tehnoloogia areng, taastuvenergia madal hind, viimase aasta arengud seadusruumis ja planeeritavad hanked loovad võimaluse ka olulisele salvestusvõimsuse lisandumisele. Kiitus siinkohal Kliimaministeeriumile järjepideva ja hea töö eest.
Oleme Eestis otsustanud, et soovime hoida oma puhast elukeskkonda, juba aastakümneid töötame selle nimel, et puhastada tööstust, tootmist, energeetikat, transporti. Rohereform ei ole ses mõttes miskit uut. Energeetika roll ja potentsiaal on majanduse rohereformis suurim. Puhas, kindel ja taskukohase hinnaga energia on majanduse konkurentsivõime üks põhilisi eeldusi. Kui soovime tulevikus Eestis säilitada ja kasvatada elatustaset, peame selle olemasolu tagama. Otsustajate roll on siin olla küll tasakaalukad, teadmispõhised, ent ka ambitsioonikad.
Evime tuumaenergia potentsiaali ja võimalusi vaagides pikka vaadet. Pikas vaates hoiame tee lahti uuele, kindlale ja turvalisele, Eesti elektrivõrku sobivale tuumaenergiale, ent ei jäta tegemata ühtki investeeringut taastuvenergiasse ja hoiame energiajulgeoleku huvides ka juhitavat strateegilist reservi. Taastuvenergia, salvestusvõimsused ja strateegiline reserv on energeetikas eelisjärjekorras, sest tagavad lühikeses ja keskpikas vaates meie konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja heaolu.
Kohtudes inimestega üle Eesti, kuulen viimaste aastate jooksul pidevalt küsimusi tuumaenergeetika kohta. Kas te tegelete, millal tuleb, miks me ei ehita? Tuumaenergiat ei saa kuidagi rajada kohe, kiirelt ja uisapäisa, aga saame jätkata nagu seni, teadmispõhiselt, samm-sammult, pikka perspektiivi ja Eesti, Euroopa ja maailma energeetika arenguid silmas pidades. Mida me Riigikogus võiksime otsustada? Võiksime teha esimese sammu, anda valitsusele läbi töötatud tuumaenergia töörühma raporti põhjal rohelise tule, et astuda järgmisi samme, asuda õigusraamistiku välja töötamise juurde. Kõiki järgmisi samme saame samuti arutada ekspertidega, kogukondade, inimestega üle Eesti ja järgmisi arvukaid asjassepuutuvaid otsuseid langetada taaskord Riigikogus.
Peame saama selgeks keskkonnamõju, sotsiaalmajandusliku mõju, mõju julgeolekule, majandusele, samuti maksumuse, kui ka tulu maksumaksjale, riigile ja võimalike ettevõtjate usaldusväärsuse. Kõiki neid ja arvukaid teisi aspekte saame kaaluda aastate jooksul, tegemist on pika vaatega tuleviku kujundamise esimese sammuga.
Me ei sülita vanasse kaevu, vaid ehitame välja piisavalt uusi taastuvenergia- ja salvestusvõimsusi, et Eesti oleks alati varustatud puhta energiaga, mis tagab Eesti konkurentsivõime, energiajulgeoleku, võimaldab kasvatada heaolu ja hoida puhast elukeskkonda.
Hoiame tee ja õigusruumi lahti pikas perspektiivis ka arenevale tuumaenergia tehnoloogiale, sest nagu sõnas filosoof Karl Popper: optimism on meie kohustus ja vastutus.