Yoko Alender: loodushoiu ja ressursikasutuse reeglid muutuvad selgemaks

Majandus on ühelt poolt ratsionaalne valdkond, teha tuleb seda, millel on turg, mida inimesed soovivad osta, ja teha seda võimalikult väikese ressursikuluga. Teisalt on majandus ülimalt emotsionaalne. Olgu selle tunnistuseks kasvõi hiljutised finantsturu reaktsioonid geopoliitikale või president Donald Trumpi tolliuudistele.

Eesti majandus saab kasvada, kui me ise usume, et suudame seda kasvatada ja need, kes meie tooteid ostavad usuvad, et nad võivad rahuga tarbida ja ei pea koguma vahendeid mustadeks päevadeks. Lisaks suurendavad usku Eesti majandusse maksuleevendused, mis jätavad inimestele rohkem raha kätte.

Tahame teha, mida otsustajate poolt saame, et kasvatada usku ka meie ettevõtjates ja tarbijates. Üks võimalus tõkkeid ettevõtluse teelt kõrvaldada on bürokraatia vähendamine ning reeglite lihtsamaks ja selgemaks muutmine. Ettevõtjatel pea igas vallas on kokkupuudet ka keskkonnakasutusega, regulatsioonidega, lubadega ja mõjude hindamisega keskkonna valdkonnas.

Kliimaministrina panin kokku hulga seadusemuudatuse ettepanekuid, täpsemalt kaheksa seaduse muutmise, et vähendada halduskoormust nii ettevõtetele ka kui riigile ning luua õigusselgust, et oleks vähem aega ja raha kulutavaid vaidlusi. Elurikkuse kaitse ja puhas loodus on üliolulised ja neid tulebki korraldada tõhusalt. Nüüd on need ettepanekud valitsuses heaks kiidetud ja jõudnud riigikokku arutamisele.

Keskkonnaseadustiku üldosas muudame keskkonnaloa protsessid lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks. Me ei tee järeleandmisi keskkonnakaitses, kuid lubade süsteem ei pea olema keerukas ega ebaproportsionaalne. Näiteks jätame ära ministri topeltkooskõlastused. Avalikku istungit ei pea edaspidi korraldama iga juhtumi puhul, vaid ainult siis, kui selleks on tegelik huvi või vastav soov.

Oluline ongi, et kaasamine ja mõjude hindamine tehtaks otstarbekalt. Seetõttu soovime võimaldada keskkonnamõju hindamisest eraldiseisvat Natura hindamist nendeks juhtumiteks, kus puudub laiem keskkonnamõju. Natura asjakohase hindamise maksumus ja oodatav ajakulu on viis korda väiksem kui eelnev täielik keskkonnamõju hindamine.

Metsanduses on selged reeglid olulised kõigile. Seetõttu peavad olema määratud kohad, mis on nii väärtuslikud, et neid tuleb kindlasti kaitsta, ja selliseid Eesti metsades õnneks leidub ja neid tuleb hoida. Need on piiranguvöönditesse ja hoiualadele jäävad kõige väärtuslikumad metsaalad, kus eelnõu seadustab keelu raietele, mis praktikas juba ligi kolm aastat keelatud on olnud.

Seadusemuudatusega jäävad ulatuslikumad raied endiselt keelatuks, kuid piiranguvöönditesse ja hoiualadele jäävatest metsaelupaikadest on võimalik võtta igapäevaseks toimetamiseks vajalikus mahus küttepuid (kuni 5 tm/ha, maksimaalselt 20 tm kinnistult aastas). Muuhulgas vabastame Natura 2000 metsaelupaigad maamaksust.

Julgeolekuolukord mõjutab ka keskkonnakaitset. Eelnõuga lepime kokku, et:

• keskkonnaameti nõusolekul võib looduskaitsetööd tegema jätta, kui see tegevus takistab riigikaitse eesmärkide saavutamist. Siiski peab rakendama leevendusmeetmeid;
• teatud tingimustel ei moodustu esimese kategooria kaitsealuse linnu püsielupaik automaatselt pesapuu ümber, kui tegevus on vajalik esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, nt kaitseväe harjutusväljakute arendamiseks.
• ehituskeeluvööndisse võib edaspidi ehitada keskkonnaameti nõusolekuta, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.

Õigusselgust loovad ka muudatused ranna- ja kaldakaitses

Õiguskantsler on aastaid rõhutanud vajadust reegleid selgemaks teha. Hea veeseisundi säilimiseks, rannikuprotsesside toimimise tagamiseks ning elanike kaitseks ohtlike olude eest on oluline tagada randade ja kallaste looduslikkus vähemalt 100 meetrit veepiirist maismaal ja 200 meetrit saartel. Sellises ulatuses kehtib ehituskeeluvöönd ja seda me ei muuda. See omakorda annab inimestele võimaluse nautida loodusväärtusi, mereranda ja järvekaldaid.

Täiendavad ehituskeeluvööndi leevendused puudutavad üksnes üleujutatavaid alasid, mis võivad ulatuda sadade meetrite kaugusele sisemaale ja sinna täies mahus kaitsevööndite liitmine ei ole asjakohane. Muutust ootavad eelkõige kohalikud omavalitsused, kes näevad, et nende piirkonnad ei saa nii ulatuslike keeluvööndite tõttu areneda. Edaspidi saavad omavalitsused väljaspool kaitseala tiheasustusaladel ka ise otsustada, kui suur ehituskeeluvöönd on, et suurendada autonoomsust kohaliku elu korraldamisel.

Ehituskeeluvööndi laius oleneb üleujutusala ulatusest. Siiani oli ehituskeeluvöönd mandril 100 või saartel 200 meetrit üleujutusalast. Edaspidi on keeld 50 meetrit üleujutusala piirist, aga minimaalselt maismaal 100 või saartel 200 meetrit rannajoonest.

Lisaks on eelnõus muudatusi, mis teevad lihtsamaks ja selgemaks kaitse alla võtmise tingimused, hüvitusalade määramise ja piirangute hüvitamise. Edaspidi ei omanda riik kinnisasja, mille puhul oli isikule juba selle omandamise ajal teada, et see plaanitakse looduskaitse alla võtta. Seni seda teadlikkuse aspekti ei arvestatud. Samuti peab edaspidi sarnaselt riigile ka kohalik omavalitsus, juhul kui soovib seada piiranguid, võimaldama omanikul maa võõrandada.

Lisaks on eelnõudes rida väiksemaid, ent asjaosalistele olulisi muudatusi:

• edaspidi võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis praegu võimalik vaid kaitseala või riigikaitse tarbeks;
• lindude ja nahkhiirte rõngaste väljastamine muudetakse tasuliseks (seni kandis kulu riik);
• võimaldatakse anda jahiluba elektrooniliselt;
• täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist;
• keskkonnaloa omajad ei pea oma taotluses kajastama enam väikese põletusseadme andmeid (atmosfääriõhu kaitse seadus);
• ettevõtted saavad kuni ühe tonni biojäätmeid edaspidi ringlusesse võtta keskkonnaloata. Mõjutab nt lasteaedu, sööklaid jt. Seni väljastatud ca 60 registreeringut (jäätmeseadus);
• kiirendame kaevandamislubade taotluse menetlust 30 päeva võrra, sest jätame ära ministri topeltkooskõlastuse kohustuse (maapõueseadus);
• vetika- ja karbikasvatuse puhul tõstame loa künnist, et soodustada valdkonnas ettevõtluse arengut (veeseadus);
• KOV-ide jäätmevedajad ei pea end enam topelt registreerima. Mõjutab 81 omavalitsust;
• keskkonnaloa menetluses tuleb edaspidi avalik arutelu korraldada vaid siis, kui keskkonnaamet teeb selleks ettepaneku või kohalikud seda soovivad. See kiirendab protsessi (keskkonnaseadustiku üldosa seadus);
• jäätmevedajad peavad edaspidi jäätmekoguste info esitama vaid aastaaruandes. Mõjutab ca 600 registreeringu omajat. (jäätmeseadus);
• kaitsetööstuse ettevõtted ei pea sõjalise materjali ja toodete kohta Euroopa kemikaaliametile andmeid esitama (jäätmeseadus);
• enam ei pea enne ehitusloa taotlemist eraldi õhusaasteluba taotlema, kui ehitise hilisemal käitamisel on luba vajalik. See kiirendab tegevuse algust (keskkonnaseadustiku üldosa seadus);
• loobume kompleksloa kohustusest vineeri tootmisel üle 600 kuupmeetri ööpäevas (praegu Eestis selliseid tootjaid ei ole) (tööstusheite seadus);
• sätestatakse selgelt, et silla või truubi ehitamiseks veekogudel ei ole vaja taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Perioodil 2021 oktoober kuni 2025 on selliseid registreeringud väljastatud 157 kokku 46 ettevõttele (veeseadus);
• arendame keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

Miks me muudame nii mitut seadust korraga?

Kui teeme muudatusi keskkonnakaitselubade valdkonnas, siis pea alati on vaja muuta mitut seadust korraga, kuna lubade regulatsioon on erinevates valdkondi reguleerivates eriseadustes ning lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seadus n-ö katusena. Muudatusi on vaja teha aga valdkondade üleselt.

Riigikogus kaasame aruteludesse muidugi veel kord kõiki huvilisi, ent kuna tegemist on asjalike ja mittepoliitiliste muudatustega, loodan kõigi poliitiliste kui ka teiste partnerite heale koostööle, sest Eesti vajab seda, et me kõik temasse usume, ka näiteks sellise praktilise asjaajamise lihtsustamisel.