Kliimakindla majanduse seadus on kokkulepe, mis annab kindluse, et jätkame liikumist õiges suunas ning selguse, et riigi ja erasektori investeeringud aitavad säilitada elukeskkonda meie lastele ja edendada puhta majanduse kasvu ning parandada heaolu, kirjutab Yoko Alender.
Miks on majandus kliimaseaduse osa? Miks peaks Eesti üldse tegutsema?
Alustame algusest. Inimese mõju Maale ja selle liikide heaolule ulatub kaugemale kui kliimamuutus ja globaalne soojenemine. Kõik, mida sööme, joome, selga paneme, millega maju ehitame, neid kütame ja jahutame, pärineb loodusest. Meie elustiil mõjutab planeedi tervist iga päev.
Suurem osa materjalidest, mida maa seest välja kaevame ja kasutusele võtame, ei taastu kunagi oma looduslikku algvormi. Me töötleme, transpordime, tükeldame ja põletame materjale ning iga samm jätab jälje. Loodus suudab end taastada ja inimmõjuga toime tulla vaid teatud piirini. Kui see piir ületatakse, ei suuda ökosüsteemid enam toimida.
Üks viis nende piiride hindamiseks on vaadata, kui palju loodusressursse riigid igal aastal tarbivad. Näiteks puhast vett, mida vajame joogiks ning maavarasid, mida kasutatakse tööstuses ja energeetikas. Seejärel saame seda võrrelda keskkonna taastumisvõimega ja arvutada iga riigi mõju loodusele.
Eestlased tarbisid kõik selleks aastaks ette nähtud arvestuslikud ressursid ära juba 8. märtsil. See tähendab, et ülejäänud osa aastast oleme elanud vähemaga läbi ajavate rahvaste ja tulevaste põlvkondade arvelt. Seda on lihtne ette kujutada: saades jaanuaris kätte oma aastapalga kulutame selle märtsiks juba ära ja ülejäänud aasta elame laenu peal. Just nii toimime oma loodusvaradega, tarbides iga päev tuleviku arvelt laenates.
Kliimamuutused maksavad rohkem kui nende peatamine
Kliimasoojenemise peamine põhjus tuleneb sellest, et fossiilkütuste põletamisega oleme Maale kasvuhoonegaaside kihi näol justkui paksu tekki peale tõmmanud. Kui enne tööstusrevolutsiooni oli tekk õhem ja reguleeris päikeseenergia hulka täpselt parajana, siis nüüd oleme selle asendanud paksu villase tekiga ja soojus ei pääse enam välja ning Maa üha kuumeneb.
Süsinikusisaldus atmosfääris pole viimase kolme miljoni aasta jooksul olnud nii kõrge kui praegu ning muutused on sadu kordi kiiremad kui kunagi varem. Selle tempoga on elusloodusel võimatu kohaneda, ütlevad teadlased.
Viimased aastakümned on toonud kuumarekordeid kõikjal üle maailma. 2023. ja 2024. aasta olid mõlemad inimliigi ajaloo kõige kuumemad aastad. Tõsi on kliimapoliitika vastaste väide, et kliimat mõjutavad ka muud tegurid nagu vulkaanid, päikese aktiivsus, pilved ja õhku paisatud aerosoolid, aga kõigi nende mõju on üsna täpselt ära hinnatud ja tervikuna on need kliimat hoopis jahutanud. Kogu soojenemine viimase 150 aasta jooksul on tulnud inimeste õhku paisatud kasvuhoonegaasidest.
Selle tagajärjel on meie planeet kui kõrges palavikus, mis põhjustab üha sagedasemaid äärmuslikke ilmastikunähtusi: maalihked, üleujutused, tormid, metsatulekahjud. Aastal 2023 maksid üleujutused Sloveeniale eri hinnangutel 6,7-10 miljardit eurot, see on sama, kui iga sloveenlase kahe kuu palk oleks tema käest veega minema uhutud. Poola, Tšehhi, Austria, Slovakkia kannatasid ränkade ja miljardeid maksma läinud uputuste käes. USA-s tõi orkaan Helene kahju, mis ületas saja miljardi dollari piiri. Hukkus üle 300 inimese.
Nii jätkates ületaks globaalne soojenemine sajandi lõpuks kolme kraadi piiri. See tooks kaasa pöördumatud muutused looduslikes süsteemides, näiteks hoovustes, mis on seni hoidnud meie piirkonna temperatuuri elamiskõlblikuna. Nõnda võivad Euroopa põhjaossa ning ka Eestisse tekkida Põhja-Siberi laadsed olud, samas kui suur osa lõunapoolsetest aladest muutub veepuuduse ja äärmise kuumuse tõttu elamiskõlbmatuks. Miljardid inimesed kaotaksid oma kodud, mis toob kaasa kliimarände ja -sõjad.
Uuring uuringu järel kinnitavad teadlased üht: kliimamuutuse mõju maailmamajandusele on tohutu ja kahju ületab tunduvalt selle hinna, mis tuleb maksta kliimamuutustega võitlemise nimel.
Tänavu ilmunud uuringus jõudsid teadlased järeldusele, et kui me ei suuda liikuda puhta majanduse poole, siis aastaks 2100 võib maailmamajandus kahaneda 62 protsenti. Enam kui poole võrra halveneks ka inimeste elujärg. Paljud asjad, mida praegu iseenesest mõistetavalt võtame – nagu tervishoid, toit, küte – oleksid tulevikus märgatavalt kallimad ja kehvemalt kättesaadavad. Kliimamuutuste mõju on võrreldud pideva sõjaga, see on pidev koorem, mida ühiskonnal tuleb kanda.
Siiski on viimane aeg optimismiks, meie suund on õige
Kliimamuutuse peatamiseks, elukeskkonna ja inimkultuuri säilitamiseks on erakordselt oluline roll looduskaitsel, kuid üksi sellest ei piisa, tuleb minna probleemi juurteni ja muuta majandus järkjärgult selliseks, et see mahuks looduse piiridesse.
Ülemaailmselt on kõige suurem mõju energeetikal. Energiatootmine ja kütused peavad muutuma puhtaks, fossiilmajandus asenduma puhta majandusega. See on ainus viis säilitada vabad valikud ning võimalus terveks ja puhtaks tulevikuks oma lastele. See on meie põlvkonna kohustus ja vastutus.
Selle nimel seame Eesti suunda kliimakindla majanduse seaduse raames. See seadus on justnimelt raam, realistlik ja aus kokkulepe, mis näitab, kuidas riik ja omavalitsused tagavad Eesti elukeskkonna säilimise läbi puhta majanduse kasvu.
Aga Hiina, Ameerika, India? Tegelikult liigub juba enamik maailma riikidest kliimaneutraalsuse suunas, sealhulgas riigid, mis vastutavad peaaegu kogu maailma saaste, rahvastiku ja majanduse eest. Umbes üheksa inimest kümnest elab riigis, mis astub samme kliimamuutustega võitlemiseks. Viimase viie aasta jooksul on aina kiiremini hakanud kasvama puhta majanduse suured vaalad: elektrifitseerimine, taastuvenergia ja salvestus.
2023. aastal lisandus maailmas rekordkogus taastuvenergiat, 565 gigavatti, mis kataks kogu Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Hispaania energiavajaduse kokku. See on saanud võimalikuks nii tehnoloogia arengu kui ka selle odavnemise tõttu.
Fossiilkütuste asemel liiguvad investeeringud nüüd puhastele tehnoloogiatele. Ainuüksi puhtasse energiasse investeeriti eelmisel aastal 1,8 triljonit dollarit ehk esimest korda ületasid need ligi kahekordselt investeeringuid saastavasse fossiilenergiasse. Taastuvenergia võidukäik toimub ka Indias, Vietnamis, Brasiilias ja Marokos ehk igas maailmajaos. Hiina puhta energia ülikiire areng tähendab, et nende saaste tippu ennustatakse kas sellele aastale või lähiajale, kuigi varem oodati seda alles 2040. aasta paiku.
Siiski on rahvusvaheline valuutafond arvutanud, et fossiilkütuste sektor, mis on enamiku keskkonna- ja terviseprobleemide põhjustaja, saab igal aastal seitse triljoni dollarit toetusi ja see hoiab neid konkurentsivõimelisena.
Rahvusvaheline energiaagentuur on leidnud, et kui see raha investeeritaks hoopis puhta energia arendamisse, oleks võit kahekordne: kaetud oleks kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud kulud ja lisaks kaasneks energiakuludelt tohutu globaalne kokkuhoid.
Üksnes kütustelt hoiaks täieliku roheenergiale ülemineku korral inimkond kokku kuni 12 triljonit dollarit. See tähendab, et meie planeedi päästmine on soodsam, kui selle jätkuv hävitamine. Mitte kallim, nagu vastased püüavad tihti väita.
Puhas energia toob parema elujärje
Maailma energiaagentuur kinnitab, et päikeseenergia on praeguseks inimkonna ajaloo kõige odavam energia tootmise viis. Samamoodi on tõhustumas ja odavnemas akutehnoloogia, sest odava taastuvenergia kasvuga muutub energiasalvestus üha vajalikumaks.
Lisaks keskkonnasõbralikkusele on taastuvenergia tehnoloogia ka palju tõhusam. Fossiilkütustega toodetud energiast läheb 70 protsenti lihtsalt raisku. Piltlikult öeldes ostad kümme liitrit kütust ja seitse sellest kallad lihtsalt maha. Taastuvenergia on seega parim valik nii meie planeedile kui ka rahakotile.
Oluline on märkida, et fossiilkütuseid haldavad tavaliselt riigid või üksikud suurettevõtted, samal ajal kui taastuvenergia ja puhas majandus pakuvad palju mitmekülgsemaid ja õiglasemaid tootmisviise. Fossiilmajandus põhineb olemuslikult kahjude ehk kulude sotsialiseerimisel, saastavate kütuste tootjad oma tekitatud keskkonnakahju eest ei maksa. See jagatakse meie kõigi vahel. Nii maksame juba praegu kahju eest, mida fossiilkütuste kasutamine on põhjustanud.
Väga paljud maailma riigid on suutnud oma majanduse ümber korraldada nii, et inimesed saavad elada paremini ja sissetulekud suurenevad, samal ajal kui saaste väheneb. Majanduslik heaolu ja keskkonnasõbralik tegevus ei ole teineteist välistavad. Neid riike leidub hulgaliselt Euroopas (sealhulgas suured tööstusmaad), Ameerikas, Aasias ja Vaikse ookeani aladel ning Aafrikas. Igal pool on see võimalik. Senine vähendamine pole piisav kliimakriisi ohjeldamiseks ning planeedi taluvuspiiridesse mahtumiseks, kuid sinnapoole on hoogsalt liigutud.
Suund puhtale majandusele toimub üle maailma, nii ka Eestis. Aastatel 2005–2020 on Eesti suutnud vähendada saastamist 34 protsendi võrra ja samal ajal kasvatada sissetulekuid 35 protsenti. Kliimakindla majanduse seadus on kokkulepe, mis annab kindluse, et jätkame liikumist õiges suunas ning selguse, et riigi ja erasektori investeeringud aitavad säilitada elukeskkonda meie lastele ja edendada puhta majanduse kasvu ning parandada heaolu.