Tallinna abilinnapea Viljar Jaamu kirjutab, et annab pealinlasele nüüd agusihvkalikult aru, mis maju linn ehitab, kui kallilt ja miks. Kuigi ega me palju uut ei ehitagi – enne on vaja vana ja lagunev korda teha!
Meie pealinnal on palju vara, mille hooldus ja parendamine on viibinud kauem kui peaks. Sama seis on ka projekteeritud varaga, mille ehitus on viibinud kauem kui peaks. Pole mingi ime, et Keskerakonna linnavõimu loosung „Tallinn ehitab!“ muundus ajapikku paljude pealinlaste suudes fraasiks „Tallinn venitab!“
Nii mõnegi lasteaia direktor või direktriss – olenemata linnaosast – võib rääkida kui kaua on nad oodanud uusi ruume. Vihjeks võin öelda, et osade ootus algas ajast, mil Ansip oli peaminister ja Obama USA president.
Mina passimist ei pea õigeks, kuid veel vähem talun „aegunud“ ja „vanade“ asjade äraviskamist, sest uus on läikivam, klaasirohke ja siledam. Seepärast tunnen ka uhkust uue linnaeelarve üle – kallimate objektide fookuses on eelkõige renoveerimised ja uuendamised, mitte uhiuued projektid.
Koolid ja lasteaiad järk-järgult korda, siis vaatame edasi
Kõige kallim majaobjekt uue aasta eelarves on Tallinna Reaalkooli juurdeehitus – 15 miljonit eurot, mille täismaksumus on 26,6 miljonit. Juurdeehitus on pedagoogidele ja sadadele koolilastele, sest Reaalkooli vanad ruumid jäävad kitsaks ja ei rahulda ühelgi moel kooliõpilaste liikumis- ja sportimisvajadusi. Aastaid kestnud murele on lahendus juba silmapiiril.
Teiselt kohalt leiame huvikeskus Kullo uue hoone – 14,12 miljonit eurot, mille täismaksumus on 33,5 miljonit. Eelkõige noortele, aga ka täiskasvanud inimestele vajalik lahendus, sest Kullo oli igatpidi amortiseerunud kogukonnakeskus. Tegu on Kristiine linnaosa inimesi ühendava sõlmpunktiga, kus noored ja täiskasvanud arenevad ning õpivad uusi oskusi.
Esikolmiku madalamalt poodiumiastmelt leiame Mustamäe munitsipaalelamud ehk Tammsaare tee teenusmaja – 11,5 miljonit eurot. Täismaksumus jääb 14,9 miljoni euro raamidesse. Tegu on majaga, mida on pealinna eakad oodanud pikki aastaid – suur osa eakaid ei soovi minna ööpäevaringse abiga hooldusmajja, mis on kaugel kodulinna südamest. Uuel aastal avanebki võimalus kasutada teenusmaja. Seal saavad pensionärid olmemuredega mõningast abi, kuid rõhk on pigem kogukonnatundel. Või teisisõnu aktiivse elu elamisel, kasutades kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis ei jäta eakaid hätta.
Neljandal kohal on Hiiu kooli renoveerimine – järgmisel aastal kulub 9,28 miljonit eurot. Nõmme ajalooline kool ja selle koolipere on oodanud paremaid tegutsemisruume hirmkaua. Hiiu kooli renoveerimise varasem menetlemine olevat veninud nagu siirup südatalvel. Nõmmekad õnneks ei kaotanud lootust ja saavad peagi üles vuntsitud kooli.
Viiendalt kohalt leiame Karjamaa tänava vana koolihoone uuendamise – see saab järgmisel aastal 8,5 miljonit eurot. Kuna Põhja-Tallinnas käib vilgas elamuehitus nii Volta kui Manufaktuuri kvartalites (ja peatselt võib lisanduda Hundipea piirkond), peab linnavõim käärima käised üles, et peredel oleks reaalne valikuvabadus oma laste haridustee asjus. Kui vaadata linna kaardile, siis Kopli ja Erika tee ristmikust ülalpool on koolide hõredus tõsiasi. Uus Põhjatähe Põhikool – mis kolib Karjamaa renoveeritud koolimajja – leevendab muret.
Esikümnest leiame veel Lasnamäel asuva Loitsu Lasteaia uuendamise – 6,65 miljonit eurot. Nigelas seisus lasteaed saab täisrekonstrueerimise. Haaberstis asuva Meelespea Lasteaia uuendamine – 5,69 miljonit ja vajas sama ulatuslikku tööd kui Loitsu oma. Märgin ära ka sotsiaalmaja Punasel tänaval,
mis saab eelarvest natuke üle viie ja poole miljoni euro. Lasnamäe elanikele tõeliselt vajalik maja, mis leevendab nii haavatavas seisus ühiskonnaliikmete kui sotsiaaltöötajate muresid. Katleri ja Akadeemia teel kulub 2,4 miljonit eurot kehvas seisus fassaadide renoveerimiseks ja uute tehnosüsteemide rajamiseks.
Linn ei unusta kultuurielu ja sporti
Kuigi majade lõikes on eelarve investeeringute fookuses haridus- ja sotsiaalalased hooned, siis raha jagub mujalegi.
Tallinna Loomaaed pole pealinna eraldiseisev loomariik, mis võib taluda lõputut investeeringute edasi lükkamist. Leidsime 2,88 miljonit eurot, et teha loomade ja talitajate elu natuke ladusamaks ning külastajatele loomaaias käimise põnevamaks. 3,5 miljonit eurot kulub Linnateatri arendusprojektiks ja 2,8 miljonit eurot muinsuskaitsealasteks investeeringuteks. Kogukulu kultuurile jääb 14,6 miljoni euro piiridesse.
Oluline on seegi, et me jätkame rahvusvahelise olümpiakomitee nõutud standarditele vastava ujula projekteerimisega. See tuleb Lasnamäele, Varraku tänavale ning linn teeb tihedat koostööd erasektori ettevõtjatega, et leida parim ärimudel ujula tulevaseks kasumlikuks majandamiseks.