Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Kolm nädalat eriolukorda ja pausile pandud maailm on ilmselt paljusid pannud mõtlema, kui habras on maailma toimimine. Kui seotud. Esimese kolme nädala järel hakkab raame võtma ka vahetust reageerimisest laiem pilt. Viis asja, mis mulle südamele jäänud, on juhuslikus järjekorras järgmised.
1. Praegused viiruse leviku trendid kipuvad mängima trumpe kätte autokraatse juhtimise trubaduuridele ja näitama demokraatiaid mitte kõige paremas valguses. Demokraatia lipulaevad USA, Suurbritannia, Šveits (rääkimata Itaaliast või Hispaaniast), kes on pidanud arvestama rahva vabadusharjumuste, õrnade tunnete ja valimistsüklitega, jäid regeerimises silmnähtavalt hiljaks ja rebivad praegu nakatunute ja surmajuhtumitega riikide tippu. Karmi kätt ja karantiini kiirelt rakendanud riikidel näib minevat suhteliselt paremini. (Muidugi ei saa välistada, et autokraatiad oma haigusnumbrite kohta ka lihtsalt valetavad.) Olen Yuval Harariga nõus — tuleb väga silmas pidada, et valitsused eriolukorra egiidi all vabadusi püsivalt piirama ei hakkaks. Aga veelgi parem vasturohi autokraatlikele tendentsidele on see, kui demokraatiad näitavad tegudega, et on valmis kriisis vähemalt sama tõhusalt toimima. Demokraatia ei pea tähendama ega tohi tähendada teovõimetust.
2. Euroopa Liit ei ole tulnud kriisis seni liiga edukalt toime. Iseenda bürokraatiareeglite ajutist leevendamist ei söandaks liiga suureks saavutuseks pidada. Isikukaitsevahendite ühishanke protsess näitab, et bürokraatia on endiselt tugevam kui tõhusus. Kodaniku tasemel me liidust selles kriisis siiani kuulnud praktiliselt pole. Kes ELi kriisis juhib, kus on kriisi staap ja koordinatsioon? Riigid on sulgunud. Igaüks vaatab, kust ise saab. Tõsi, on erandeid. Saksamaa näib käituvat tõelises Euroopa vaimus, aidates nii prantslasi kui itaallasi. Lisaks selgus, et Euroopal puuduvad iseenda kriitilised ressursid — kui kaitsevahendeid toodavad hiinlased — mis Hiinat ohjeldavat EL ühisstrateegiat me saame üldse eeldada? Tõhusaim Hiina-heidutus on EL iseenda suutlikkus oma probleemid lahendada. Eestigi ei saa siin jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks, sest tugev ja toimiv Euroopa on meie eluline huvi. Peame kõvasti vaeva nägema, et Euroopa Liit oleks tõhus liit. Peame kõvasti koos vaeva nägema, et globaliseerumine ei toimiks ainult negatiivselt — et see ei tähendaks üksnes viiruse levi hõlbustavaid transpordiühendusi.
3. Veel on ebaselge, mida eelmisest majanduskriisist on õpitud. Kas ja kui palju raha antakse sel korral otse inimeste (sh ka (väike)ettevõtjate) kätte või eelistatakse taas vahemeestele suunatud lahendusi, kes hoiavad enamiku sellest oma kõhu all ja käituvad seda jagades nagu ennast kordavad plaanimajandused? Suured keskpangad näivad ka seekord arvavat, et parim plaaster viirusest nakatunud majanduste haavadele on värskelt trükitud dollar. Raharingluse hangumise vältimine on legitiimne eesmärk. Tänaseks paistab, et vähemalt osad keskpangad on teadlaste toel jõudnud siiski järeldusele, et raha oleks pidanud juba eelmise kriisi leevenduseks andma mitte pankadele, vaid inimestele otse kätte. Et seeläbi säilitada mingigi lootus, et tarbija valikud ehk turg ise sõelub kehvad ettevõtted majandusest välja ja tekitab nii kriisi järel tervema, tugevama majandusstruktuuri. Lähinädalatel näeme, kuidas kavatsetakse jagada kriisiraha Eestis — kas ülalt, et hoida vägisi elus valitsuse väljavalituid või alt, et tarbijad otsustaksid teenuseid-tooteid ostes ise, kellel on tulevikus elujõudu.
4. Kas eelarve juba enne kriisi miinusesse majandanud ja reserve kulutanud valitsus suudab kasutada algavat kriisi ära vajalike struktuursete reformide tegemiseks, mis muudaksid meid tulevikukriiside suhtes vastupidavamateks? Või võtame end lihtsalt kõriauguni võlgu täis ja raiskame selle kaheldavatele poliitilistele projektidele? Loodan esimest, kardan viimast.
5. Kriis on väga teravalt ja otse meelde tuletanud, kui seotud maailm omavahel on. Näiliselt kaugel toimuv areng mõjutab kogu maailma olukorda kiiremini kui arvame. Wuhan elab piltlikult öeldes lõpuks ikka me igaühe kõrvalukse taga. Ükskõik millises maailma punktis toimuvad halvad arengud ei toimu vaakumis, kõigest muust eraldatult, mõjud puudutavad ühel hetkel iga maailma nurka. Täna on nii viirusega. Homme kliimamuutustega. Ainult et viimase puhul on meile antud eelhoiatuse aeg oluliselt pikem. Jaguks ka ettenägemisvõimet, et seda aega kasutada, mitte raisata.
Viis mõtet koroonakriisist laiemalt was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.