Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel tuleb lõpetada või peatada, et tagada Eesti julgeolek ja vältida potentsiaalset välismõju Eesti poliitilistes protsessides, rõhutab peaminister Kristen Michal.
“Reformierakond soovib muuta seadusi või põhiseadust nii, et agressorrežiimi kodanikud ei saaks rääkida kaasa Eesti siseasjades. See on vajalik samm Eesti riikliku julgeoleku tagamisel ja sõltumatuse kindlustamisel,” selgitas Michal.
Michal leiab, et kui inimene soovib rääkida kaasa Eesti elu asjades, peaks ta olema Eesti või meie liitlasriikide kodanik.
Julgeoleku kaalutustel on vajalik Michali sõnul vähendada kolmandate riikide, eelkõige Venemaa ja Valgevene, mõju Eestis toimuvale poliitikale. “Venemaa kodanikud, kes on aastaid saatkonnas Putinit käinud valimas, peaksid otsustama, kas osaleda Eesti asjades Eesti kodanikuna või siis mitte osaleda kohalikel valimistel,” ütles ta.
Mitmed Euroopa riigid on juba rakendanud piiranguid kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa kodanike, valimisõigustele. “See praktika on levinud rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks,” lausus Michal.
Peaministri sõnul toetab Reformierakond seadusandlikke muudatusi, mis kehtestaksid selged piirangud Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigusele Eestis. “Muudatuste eesmärk on rakendada neid võimalikult kiiresti, kooskõlas Eesti põhiseaduslike põhimõtete ja rahvusvaheliste kohustustega. Lisaks kaalub valitsus, kas anda valimisõigus ainult neile, kes on püsiva elamisloaga või naturaliseeritud Eesti kodanikud. Sel moel säilitaksid kohalikel valimistel osalemise õiguse vaid need, kes on seotud Eestiga püsivalt ja vastavad riigi julgeolekunõuetele,” sõnas Michal.
Peaminister möönab, et lahendust ilmselt ei tule paari nädalaga, ent valitsus on asunud seda koalitsiooninõukogus arutama. Michal lisas, et kuigi aega napib, loodetakse hääleõiguse küsimus lahendada juba 2025. aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks.
Peaministri sõnul on võimalik põhiseadust kiireloomuliselt muuta, kui selleks on olemas kõigi tahe. “Minu meelest on kõige olulisem sõnum, et see tehakse ära. Kui ei õnnestu põhiseadust kiireloomuliselt muuta, saab seda teha kahes järjestikuses riigikogus. Siis see lihtsalt jõustub hiljem. Minu jaoks on tähtis, et see saab tehtud,” rõhutas Michal.