“Reformierakonna fraktsioon toetab relvaseaduse muutmise eelnõu teise lugemise katkestamist, kuna see ei austa eesti keelt riigikeelena ning ohustab oluliselt inimeste julgeolekut. Põhimõtteline relvaseaduse muudatus puudutab välismaalasele relvaloa andmist. Valitsus on otsustanud, et antud eelnõu kohaselt saab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kes ei valda eesti keelt, relvaloa taotlemiseks vajaliku teooriaeksami sooritada tõlgi abil ning praktilise eksami tõlgita,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni saadik Randpere seadusemuudatust.
Reformierakond on seisukohal, et mistahes teises keeles, mis ei ole riigikeel, relvaeksami tegemise lubamine on põhimõtteline ja põhjapanev muutus, mis ei puuduta mitte ainult eesti keele rolli järjekordset vähendamist, vaid ka potentsiaalset ohtu julgeolekule. Seadusemuudatuse jõustumisel puuduks kindlus, kas eksamit sooritab tõlk või eksami tegija ise.
“Kui riigikogu antud eelnõud esimest korda arutas, oli selles lisaks keelenõuete lõdvendamisele veel hulk ebavajalikke ja suuresti nõukogude aja vaimust kantud sätteid. Suurem osa neist rumalustest on eelnõust tänu opositsioonierakondade ja asjasse puutuvate osapoolte ühispingutusele nüüdseks välja jäetud. Tänu sellele sisaldab seaduseelnõu praegusel kujul päris mitmeid olulisi ja positiivseid parandusi. Nii saab tulevikus olema võimalik relvaluba taotleda ka elektrooniliselt, ka relvaluba ise muutub tulevikus elektrooniliseks ning paralleel-relvalubade käsitlemine muutub lihtsamaks,” tutvustas Randpere planeeritud seadusemuudatusi.
“Samas viiakse relvaseadusesse sisse säte, et relavaloa pikendamisel tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse, mille vajalikkust pole valitsus suutnud kuidagi praktiliste kogemuste põhjal tõestada. Kõige negatiivsem muudatus on meie fraktsiooni silmis ikkagi keelenõuete lõdvendamine relvaeksami sooritamisel. Just see muudatus sunnib meid esitama riigikogule ettepaneku relvaseaduse muutmise eelnõu teine lugemine katkestada, et õiguskomisjonil tekiks veel kord järelemõtlemise koht – kas selline eesti keele tähtsuse vähendamine on ikka otstarbekas või ei peaks me seda lubama,” võttis Randpere negatiivsed muudatused lühidalt kokku.