Nii kaua, kui mina mäletan, on ikka räägitud Russalka ja Haabersti ristmike ümberehitamisest. Olen isegi veetnud lugematuid tunde seal nii ummikutes istudes kui teistele kaasliiklejatele Ummikukohvikut korraldades.
Järgmise aasta riigieelarvet vaadates tundub mulle, et juba lähitulevikus võib unustada nii ummikud kui kohvikud. Eesmärgini viib järgmine matemaatiline tehe: Euroopa Liidu rahadest ja riigieelarvest ning väiksemal määral kütuseaktsiisi toel saab järgmisel aastal leevendada Tallinna „pudelikaelu” ehk Russalka ning Haabersti ristmiku ummikuid. Seega saab autojuhtidel olema närv vähem must ning väheneb ka keskkonna saastamine.
Majandusministeeriumi 2016. aasta eelarve on 668 miljonit eurot. Suurt rõhku pöörataksegi järgmisel aastal just teede ehitusse ja korrashoidu. Teedesse suunatakse 307,7 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu.
Muuhulgas algavad olulised projektid Tallinna probleemsemate ristmike koormuse vähendamiseks. Suur osa projektide kogumaksumusest tasutakse Euroopa Liidu välisabifondide toel. Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde kogumaksumuseks on 19,65 miljonit ning 2016. aastal läheb käiku 9,8 miljonit. Selle tulemusel vähenevad oluliselt ummikud Harkust ning Tiskre, Tabasalu ja Muraste elurajoonidest linna sissesõidul.
Pihta hakkab Reidi tee ehitus Tallinnas, mis leevendab oluliselt Pirita tee „pudelikaela” Russalka ristmikul ning vähendab sadama piirkonnas kesklinna liikluskoormust. Projekti kogumaksumusest 28,5 miljonist eurost on plaanis 2016. aastal käiku lasta pool ehk 14,25 miljonit.
Lisaks teede ehitusele ja rekonstrueerimisele investeeritakse ka muudesse taristuprojektidesse. Paraneb lennujaama keskkonnaseisund ja lennuohutus, Ülemistele ehitatakse Rail Balticu reisiterminal ja lennujaama vaheline trammitee.
Liiklusummikutele annab pikema perspektiivis leevendust ka jätkuv Tallinna ringtee ehitus. Selle projekti kogumaksumus on kokku 63,8 miljonit eurot. 2015. aastal tehti töid 3,8 miljoni euro eest, järgmisel aastal plaanitud tööde maksumus on juba 19 miljonit.
Nagu juba öeldud, rahastatakse need projektid osaliselt kütuseaktsiisi tõusu arvelt. Kevadel suuri emotsioone tekitanud aktsiisitõusu eesmärk ongi mittetaastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste tarbimise piiramine ja säästlikuma energiatarbimise ergutamine. Laekuvate vahendite arvelt suurendab riik teede rahastamist, see raha parandab otseselt autojuhtide elu, muutes liiklemise Eesti teedel ohutumaks ning mugavamaks.
Muidugi oleks need Tallinnale nii olulised liiklussõlmed juba ammu võinud ümber ehitatud olla Tallinna linna enda poolt, aga tundub, et Tallinna linna prioriteedid on kusagil mujal. Paraku hakkabki Tallinna linnavalitsuse tegemistest välja kooruma üsna selge muster – tegeldakse kõige muu kui Tallinnaga. Tulemuseks on see, et kui riik õlga alla ei pane, jäävad suured ja olulised objektid igaveseks kiratsema. Heaks või pigem halvaks näiteks on siin Linnahall, mis enne maatasa variseb, kui linnaisad sellega midagi ette suudavad võtta.
Ma saan aru, et palju lihtsam on Kiltsi rahvamajale põrand kinkida või Hundisilmale palverännakuid korraldada, aga Tallinna elanikud sellest kindlasti paremini ei ela. Isegi uusi tramme ei suutnud linn ise soetada, vaid sai need kingituseks riigi käest.
Ehk suudab ka linn ise tulevikus pisut enam panustada teede jooksvasse remonti, või miks mitte ka Tallinna targaks linnaks muutmisse. Targa linna tunnuseks ei ole seejuures kindlasti mitte korruptsioon, ummikud, pimendatud ja lagunenud tänavad ning omavahel koordineerimata valgusfoorid.