Eesti ja hulk teisi Euroopa Liidu riike on viimastel päevadel sõlminud USAga vastastikuse mõistmise memorandumi,
Millest siis tegelikult jutt? Praegune olukord on see, kus 15 Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud pääsevad USAsse viisavabalt ning 12 riigi kodanikud, sealhulgas Eesti omad, mitte. Seega ei ole meie eesmärk midagi muud kui saavutada Eesti kodanikele USAsse reisimiseks samad võimalused, mis on juba 15 ELi liikmesmaa kodanikel ning loodetavasti peatselt ka kõigil ülejäänutel. Eesti ei soovi midagi rohkem ega vähem, kui 15 ELi liikmesmaa kodanikel juba on.
Samas puhkes Eesti ning ka teiste riikide ja USA läbirääkimiste intensiivistumisel mõnes poliitikus ja ametnikus ärevus, justkui ajaks Eesti, Tšehhi, Läti, Kreeka ja teised USAga omavahel asju Euroopa Liitu kui tervikut ning Euroopa Komisjoni eirates. Et justkui õige lahendus oleks see, kui USAga peaks kõigi liikmesriikide nimel läbirääkimisi Euroopa Komisjon.
Eesti pole kunagi olnud selle vastu, et Euroopa Komisjon oma läbirääkimistes USAga viisatemaatikat käsitleks ja saavutaks ka tulemuse, mis lubab Eesti kodanikel viisata USAsse reisida. Paraku ei ole sellised kõnelused viimase nelja aasta jooksul edu toonud ning see ei ole etteheide Euroopa Komisjonile, vaid USA on otsustanud viisavabaduskõnelusi pidada riikidega, mitte organisatsioonidega.
Ka need 15 Euroopa Liidu liikmesriiki, kel on USAga viisavabadus, on saavutanud sellise tulemuse kahepoolsetel läbirääkimistel USAga. Ehk täpselt sama moodi nagu praegu, mil riigid peavad USAga kõnelusi.
Õige euroopalik solidaarsus on see, kui 15 liikmesriiki toetaksid ka ülejäänud 12 riigi püüdlusi, et ka nende kodanikud saaksid viisavabalt USAsse sõita. Kui Eesti loobuks viisavabaduse saavutamisest kahepoolsetel läbirääkimistel, kas see näitaks siis solidaarsust ELis? Loobuda sellest võimalusest, mis juba on viieteistkümnel liikmesriigil, ei ole solidaarsus.
Seega hoolimata mõningasest viimaste nädalate ärevusest on nüüd ELis kokku lepitud, et liikmesriigid saavad pidada USAga kahepoolseid läbirääkimisi ELi õigust mittepuudutavates punktides, mis on alati ka Eesti lähtekoht olnud.
Meie eesmärk on, et Eesti kodanikud pääseksid USAsse viisavabalt veel enne USA presidendi George W. Bushi ametiaja lõppu, ning seetõttu on lähiajal USAga ees tehnilised kõnelused. Seniste viisavabaduskõneluste ajal on aeg-ajalt väljendatud ka kahtlust, et meile pakutav viisavabadus pole justkui päris. On ikka küll.
Viisavabadusprogrammiga liitumise järel Eesti kodanikud USA konsulaadist viisat taotlema ei pea – täita pole vaja mahukat ankeeti, maksta rohkem kui 1000 krooni viisalõivu, teha fotot, käia konsulaadis kohal. Täita tuleb elektrooniline ankeet internetis, mille saatmisel saab vastuse, kas isik on USAs teretulnud või ei. Ka praegu tuleb lisaks viisa hankimisele enne USAsse saabumist lennukis täita paberil ankeet. Edaspidi kolib see ankeet USA esindajate sõnul internetti. Seega muutub reisimine USAsse igal juhul lihtsamaks.
Viisavaba reisimise õigus otsustatakse iga kodaniku puhul eraldi ning see rakendub biomeetriliste passidega reisijaile.
President Bush kinnitas oma Eesti-visiidi käigus 2006. aasta sügisel, et Eesti liitumine viisavabadusprogrammiga on tema tegutsemisaja üks eesmärke. Me ei ole selle eesmärgi saavutamisest enam kaugel ning loomulikult soovime, et ka ülejäänud 11 ELi liikmesmaa kodanikud saavutavad viisavabaduse USAga lähemas tulevikus.