Maailmapäeva korraldamisega Tallinna kesklinnas püütakse panna võimalikult paljusid vähemalt hetkeks mõtlema sellele, kuidas saame olla toeks ja abiks neile, kel läheb meist palju kehvemini.
Maailmapäeva korraldamisega Tallinna kesklinnas püütakse panna võimalikult paljusid vähemalt hetkeks mõtlema sellele, kuidas saame olla toeks ja abiks neile, kel läheb meist palju kehvemini.
Nälja ja alatoitumuse tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mis on rohkem kui Viljandis või Rakveres elanikke. Arengumaades ei näe iga kümnes laps oma viiendat sünnipäeva, samas kui arenenud riikides sureb enne viieaastaseks saamist üks laps 143st. Igal aastal sureb rohkem kui pool miljonit naist ja tüdrukut raseduse või sünnitusega seotud probleemide tõttu, suurem osa neist arengumaades. Mõnes Aafrika riigis (Svaasimaa, Botswana ja Lesotho) on iga kolmas täiskasvanu nakatunud HI-viirusse.
Need on vaid mõned kohutavad põhjused, miks arengu- ja humanitaarabi andmise temaatika on arenenud riikides, sealhulgas Euroopa Liidus ning Eestis pälvimas järjest suuremat tähelepanu. Lisaks kaastunde ja aitamissoovi äratamisele mõjutab arengumaade keeruline olukord arenenud riike, sh Euroopat, otseselt. Tugevnev immigratsiooni-surve, haiguste levik üle riigipiiride, vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ja terrorism on need nähtused, mis mõjutavad Euroopa ja kogu maailma arenguid järjest enam.
Arenguabi on juba aastakümneid olnud tähtis teema suurele osale Euroopa riikidest ning selle peale on kulutatud kopsakaid summasid. Eestile on see teema üsna uus, sest veel mõne aasta eest olime ise abi saav riik.
Tänu kurele arengule oleme nüüdseks abi saajatest kujunenud abi andjateks ning meie panus kasvab iga aastaga.
Viimase kähe kümnendi jooksul on näiteks Aafrika riigid saanud Euroopast arenguabi 300 miljardit dollarit, samas leiavad pessimistlikumad vaatlejad, et olukord on endiselt lootusetu: 40 miljonit last ei käi koolis, äärmine vaesus on viimase 20 aasta jooksul kaks korda kasvanud, malaaria ja AIDSi levikule pole suudetud piiri panna. Kõik see on õige, kuid samas on 17 Aafrika riigi majanduskasv olnud viimasel kümnendil neli protsenti või rohkem aastas, üha rohkem lapsi näeb oma esimest sünnipäeva, järjest rohkem lapsi läheb kooli. Nii mõnigi Aafrika riik on alustanud majandusreforme, nii kuulub näiteks Ghana Maailmapanga andmetel maailma kümne kiireima reformiriigi hulka. Ja, mis pole ka sugugi tähtsusetu – 60 protsenti aafriklastest usub, et see aasta on parem kui eelmine.
Ka meie siin Eestis seame järjest kõrgemaid sihte rahvusvahelises arengukoostöös osalemiseks ning arenguabi andmiseks, nii inimlikel kui ka julgeolekulistel põhjustel. Kuidas saakski näiteks suhtuda rahulikult tõsiasja, et juba üle 40 aasta on olemas tõhus vaktsiin leetrite vastu, kuid ometi põeb seda haigust igal aastal 30 miljonit last, kellest suur osa sureb või invaliidistub kogu eluks.
See on põhjusi, miks arenenud riikide kodanikud on valmis oma ühisest rahakotist loovutama osa teiste aitamiseks. Ega Eestiski ela teistsugused inimesed.