Euroopa Liit, USA ja mitmed teised demokraatlikud riigid otsustasid kehtestada isiklikud sanktsioonid Vene sõjaalgatajast presidendi Putini ja tema välisministri Lavrovi suhtes.
See on väga tõsine sümboolne samm ühe riigi suhtes, sest tavapäraselt jäetakse sanktsioonide alla sattunud riigi puhul selle tippjuhtkond piirangute nimekirjast välja, et säiliks siiski võimalus pidada kõnelusi olukorra lahendamiseks. Nii oli seni ka Venemaaga. Alates 2014. aasta Venemaa rünnakust Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimisest on EL ja USA pannud sanktsioonide nimekirja erinevaid Vene tegelasi, kuid asju tegelikult otsustanud riigi tippjuhtkond jäi alati sellest nimekirjast välja. Nüüd on aga ka Putin ja Lavrov piirangute nimekirjas sees. See tähendab, et sisuliselt nendega enam lahenduse otsimise võimalust ei nähta ning neid peetakse üheselt ja isiklikult vastutavaks rahvusvahelise õiguse ränga rikkumise eest Ukrainas.
Sanktsioonide praktiline pool polegi nii oluline, sest milleks Putinile isiklik vara. Talle kui diktaatorile kuulub seni veel kogu riik ja seal hulgas need Ukrainas mõttetult raisatud inimeste elud. Kogu ta tegevuse tõttu mingit tulevikku tal pärast presidendikoha kaotamist niikuinii ei ole. Teiste Venemaa tippjuhtide puhul on sanktsioonidel siiski ka praktiline tähendus, kui nad ei saa Läänes olevat vara kasutada, et säilitada enda ja oma lähedaste senist elustandardit.
Aga see pole siiski peamine. Peamine ongi sanktsioonide kehtestamise sümboolne sõnum. Nende sanktsioonidega Putini ja Lavrovi puhul on siiski üks samm veel astuda, mida veel ei tehtud. Nimelt sissesõidukeeldu neile veel ei kehtestatud. Ehk teoreetiliselt on neil veel võimalus näiteks ÜROsse või mõnda lääneriiki näiteks läbirääkimistele minna.
Sanktsioonide kehtestamine Putini suhtes on ühene sõnum ka Vene rahvale. Naaberriigile kallale tunginud ja seal inimesi tapvate Vene juhtidega ei ole Vene riigil mingit võimalust suhteid demokraatliku maailmaga normaliseerida ning see mõjutab otseselt ka Vene kodanikke. Seega on olukorra muutmine ka Venemaa kodanike käes.
Vastasel korral jääb Venemaa isolatsiooni väga pikaks ajaks. Lisaks muidugi Venemaa maine hävitamine Putini režiimi poolt, mille taastamine võtab kaua aega ning see saab toimuda ainult juhul, kui Venemaad asuvad juhtima inimesed, kes austavad inimelu rahvusvahelist õigust.