Vähem kui kümme aastat tagasi tuli laste puudusel lasteaiarühmi sulgeda või muidu lasteaia tegevusi koomale tõmmata
Neli aastat tagasi komeedina taevasse tõusnud vanemahüvitise idee andis seaduseks saamisel otsustava tõuke sündimuse kasvule ning nüüd napib jälle lasteaiakohti. Siingi on lahendus olemas: viia ellu paljuräägitud programm “Igale lapsele lasteaiakoht”. 24. jaaanuaril 2008 andis vabariigi valitsus rohelise tule määrusele, mis lasteaiakohtade loomisele kõvasti hoogu juurde annab. Linnadel ja valdadel on järgmise nelja aasta jooksul kasutada uute lasteaia- ja sõimekohtade loomiseks ning olemasolevate lasteaedade seisukorra parandamiseks kokku 1,4 miljardit krooni riigieelarvest.
Summa suuruse võrdluseks: eelmisel aastal Viljandis valminud Mesimummu lasteaed läks kokku maksma 24 miljonit krooni. Või teine näide, kus Paide valla Tarbja lasteaia juurdeehitus koos vajalike korrastustöödega olemasolevas hoones maksab kokku ca 5 miljonit krooni, millega saaks terve rühmatäis lapsi lasteaias käima hakata.
Kes saab raha taotleda?
Taotluse uue lasteaia või sõime rajamise, olemasolevale lasteaiale juurdeehitise tegemise või hoopis olemasoleva lasteaia põhjaliku renoveerimise kaudu uute lasteaiakohtade juurdetekitamise rahastamiseks peab esitama omavalitsus.
Paljudes omavalitsustes on eeltöö juba ammu käima läinud ning oodati pikisilmi valitsuse määrust, et taotlus ministeeriumile ära saata. Samas on ka neid omavalitsusi, kus alles mõeldakse ja kaalutakse, kas investeerida lasteaeda või mitte. Julgustan siinjuures, et lastesse tasub alati investeerida.
Keegi ei saa linna või valla eest ära otsustada, millist lasteaeda ja kui suures ulatuses korrastada. Kohalik rahvas peab ikka ise otsusele jõudma, kus on lasteaiakohti vaja juurde luua ning kus olemasolevat olukorda parandada. Riigi raha lasteaiakohtade loomise rahastamisel on mõeldud ikka neile omavalitsustele, kes seda taotlevad.
Kui palju ja kellele?
Maksimaalne investeeringutoetus, mida omavalitsus aastas taotleda võib, on 50 miljonit krooni (meenutuseks eestpoolt, et ühe suure lasteaia ehitus maksis aasta tagasi ca 24 miljonit). Minimaalne taotletav toetus on 500 000 krooni. Panustama peab kogu projekti ka omavalitsus – kui seni pidid linnad ja vallad lasteaia oma rahakoti peal valmis ehitama, siis nüüd on võimalik riigilt poole ulatuses toetust saada.
Mingit diskrimineerimist omandivormi alusel ei ole ehk uute kohtade rajamiseks saavad toetust taotleda ka eralasteaiad. Peamiselt on linnades eralasteaiad head ja usaldusväärsed partnerid omavalitsusele lasteaiakohtade puuduse vähendamisel ning turvalised lastevanematele paindlike lahenduste pakkumisel.
Programmis “Igale lapsele lasteaiakoht” on mõeldud ka neile omavalitsustele, kes on tublid olnud ning lastele lasteaiakoha juba taganud, investeeringud teinud. Üks osa 1,4 miljardist kroonist on eraldatud toetuseks, mis jaguneb linnade ja valdade kõikide olemasolevate lasteaiarühmade vahel. 2008. aastal on see summa 75 miljonit. Mida rohkem lasteaiarühmi linnas-vallas avada on suudetud, seda suurema osa sellest 75 miljonist omavalitsus saab. Kasutada võib seda automaatselt riigilt laekuvat raha ainult lasteaedade õpikeskkonna parandamiseks. Olgu selleks siis näiteks mänguasjade ostmine või isegi väiksem hooldusremont.
Kavandite vastuvõtmine algab märtsi alguses ja kestab kaks kuud. Neil, kes on juba aegsasti mõelnud ja ettevalmistusi teinud lasteaiakohtade loomiseks, jääb aega kavandi koostamiseks ja esitamiseks ülegi. Kes aga alles nüüd plaani hakkab pidama, sel läheb küll kiireks. Aga lastesse investeerimine on seda väärt, et kärmelt mõtted selgeks mõelda ja projekt kokku kirjutada. Kui omavalitsus lasteaia või sõimekohtade olemasolu tähtsaks peab, siis tänu riigi toetusele on võimalused nende loomiseks tunduvalt paremad.