Äsja kinnitasid maailma riigijuhid Glasgows ambitsioonikad plaanid meie planeedi kliimamuutustest päästmiseks. Euroopa Liit ja Eesti peavad aastaks 2030 oma heitekoguseid vähendama koguni 50%. See on suur samm, kui vaadata Kaja Kallase juhitud valitsuse eelarveplaanidesse, siis isegi kõige suurem, mis see valitsus lähiaastatel ette näeb.
Rohepööre vajab investeeringuid
„Rohepöörde alus on pööre energeetikas. Tänapäeva ühiskond vajab pidevalt kvaliteetset energiavarustust. Elektrit lattu toota ei ole võimalik. Küll aga saame mõistlike kapitalimahutuste kaudu tublisti vähendada energiatarbimist. Energiajulgeoleku tagamiseks peame oskama toota ja ladustada sobivaid energiakandjaid,“ kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere 24 aprilli Postimehes.
Sel kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022-2025 suunatakse strateegiliselt rahalisi vahendeid rohepöördesse, et elukeskkond oleks kestlikum ja puhtam. Sellele aitab kaasa tänavu alanud Euroopa uus rahastamisperiood. Kõige olulisem on kiirendada meretuuleparkide ehitamist. Kõige suurema potentsiaaliga ja tarbijale kõige odavam on just meretuuleenergia. Mitmed soodsad tegurid nagu madalad veed, tugevad tuuled ja lühikesed vahemaad kallasteni tagavad Läänemerele meretuuleparkide arendamiseks potentsiaali. Suuremad meretuulepargid on kavas ehitada Liivi lahes koostöös lõunanaabritega, Loode-Eestis Saaremaa ümber ja Hiiumaal. Ainuüksi Liivi lahe ühisprojektikogumaht on 700-1000 MW (Eesti kesmine tarbimine on 1000 MW).
Ja ikka me vaidleme
Need on palju räägitud ja vajalikud arendused, kuid ikka takerdume planeeringumenetlusse või vaidlustesse. Eestis on suur potentsiaal kasutamata, teeme selle viimaks ära. Usun, et Eesti taastuvenergia tulevik on just meretuuleparkides, koos salvestustehnoloogiaga on see osa rohepöördest. Tänu sellel on võimalik toota ka vesinikku, mis on vajalik nii Eesti kui üha suuremas osa Euroopa tööstusele. Näiteks maailma ühe suurima nafta eksportija Saudi Araabia valitsus koos sealse tööstusega mõtleb juba täna väga tõsiselt tulevikule arvestades globaalseid kliimapoliitika trende. Nad on investeerimas 5 miljardit USD rohelisse vesiniku tootmisesse, et leida lahendust, kuidas naftadollaritest sõltuv riik saaks üle minna saastevabade kütuste tarnijaks.
Rohepöördes kui tehnoloogia pöördes on minu jaoks kolm olulist osa: energeetika, transport ja jäätmekäitlus, nii biojäätmed ja pakendijäätmed.
Kui me vaatame, kust Eestis kõige rohkem kasvuhoonegaase õhku paiskub, siis on selge, et rohepöörde läbiviimisel on võtmetähtsusega energeetikasektor. 2017 aasta andmetel annab energiasektor 70,4 % kasvuhoonegaaside emissioonist. Selle vähendamisega on väga palju vaeva nähtud ja näitaja langeb, kuid oluline pööre saab tulla ainult siis kui meil on piisavalt taastuvenergiat (meretuulepargid). Ning võimekus seda mõistlikult salvestada.
Euroopa teine koht
Eestile on rohepöörde elluviimise suurim väljakutse Ida-Virumaa kogu oma kompleksse sõltuvusega põlevkivist, teisisõnu meie energeetika sõltuvus fossiilsest kütusest. Eesti on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside koguheite osas inimese kohta maailmas 23 kohal, Euroopas teisel.
Põlevkivi kasutamise lõpetamine energiatootmiseks ei pea lähtuma sellest, et põlevkivivaru on lõppemas, vaid pigem oleme ise ühiskonnana ja riigina targemad, arendame uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mistõttu oskame toota puhtamat ja jätkusuutlikumat energiat. Seejuures jätame võrrandist välja põlevkivikeemia ja selle tööstuse, mis kasvuhoonegaase ei tooda. Samas peame olema piisavalt ettenägelikud, et uutel tehnoloogilistel lahendustel toimiv energiasüsteem koos salvestamisvõimsustega saaks üles ehitatud ning riiklik energia- ja varustuskindlus oleksid ka üleminekuperioodil tagatud.
Selleks on ka tänases riigi eelarvestrateegias stardiks ettenähtud üle 300 miljoni euro. Tegemist on kindlasti ainult stardirahaga, millele tulevikus tuleb lisada. Nüüd on küsimus, kuidas uus süsteem üles ehitada. Et minna üle taastuvale energiale peame ära tegema suured investeerinud.
Selleks investeerib riik järgmisel aastal rohegaasi kasutussevõtmisesse, kaugküttekatelde renoveerimisse ja rajamisse ning tänavavalgustuse korrastamisse, hoonete renoveerimisse jne.
Lisaks jätkatakse elektribusside pilootprojekti ning algab esimene pilootprojekt vesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordis. 2021. aastal toetati projekte 5 miljoni euroga ja 2022. aastal juba 50 miljonga, mis peake piloteerima vesiniku laialdasemat kasutusevõttu. Eesti transpordi süsinikujalajälg on praegu 11,7% kogu energiasektori heitkogustest.
Biojäätmed
Veel üks oluline suund kannapöörde tegemiseks on biojäätmeted. Miks just nii? Hiljutiste uuringute järgi moodustavad biojäätmed ehk rahvakeeli kompost 30% olmejäätmetest. Jäätmetest taaskasutuseks sobivate puhaste pakendite saamiseks peame neist eraldama biojäätmed.
Reaalsuses selleks Eeestis aga võimalusi loodud ei ole. Keskkonnaamet on seda uurinud, kas kohalikud omavalitsused kohustust üldse täidavad. Selgus, et jäätmete äravedu on eeskujulikult korraldatud 29 kohalikus omavalitsuses, kokku on meil omavalitsusi 79.
2023. aastast on riik teinud biojäätmete kogumise omavalitsustele kohustuslikuks. Kuni me ei hakka koguma biojäätmeid, ei teki ka pakenditele paremat kasutust kui põletamine. Biojäätmete ja pakendijäätmete kogumise ja ringlusse võtmine on lähiaja suured küsimused, mida oleme minu väikes kodulinnas Keilas väga palju uurinud ja plaan, kuidas edasi minna, on olemas.
Kogu rohepöörde juures peame üle saama emotsioonidest, mis kuidagi ei taha lõppeda. Kuulakem teadlasi ja ettevõtjaid, kes oskavad oma alal kaasa mõelda selgelt ning teooria praktikaks rakendada. Samuti soovitan kaasata ja kuulata ettevõtjaid, kes saavad rohepöörde tegelikeks ellurakendajateks. Arvestama peab, et oleme sellel teel alles alguses, pööre ei toimu silmapilkselt, vaid võtab aega.
Eesmärk 55 on siht on panna majandus kasvama, parandada inimeste tervist ja nende elutingimusi, hoolitseda looduse eest ja kedagi ei jäeta maha. Ma usun, et nende sihtide poole liikumisega saame me kõik ju nõus olla?