Valitsuse kritiseerimine opositsiooni poolt on muidugi oodatav, aga tegelikult võiks
olla tänulik, et keegi nende poolt tekitatud segaduse korda teeb, sest ise nad ju seda teha ei taha. Praeguse valitsuse otsused tüürivad meid kuristikust eemale.Igal asjal on põhjus ja tagajärg. Ka poliitikas. Näiteks kui hakkas tulema infot, et Venemaa kavatseb Ukrainat rünnata, otsustas toonane valitsus anda Ukrainale sõjalist abi ja tugevdada Eesti kaitsevõimet. Kevadel riigikogu poolt heaks kiidetud
on samuti millegi tagajärg.Paraku on ühel meie naaberriigil komme aegajalt mõnele oma naabrile kallale tungida. Kuna asukohta me valida ei saa, ei jää meil muud üle, kui teha kõik endast olenev oma kaitsevõime tugevdamiseks. Seepärast on valitsusliit kokku leppinud kaitsekulude tõusus 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Selle raha eest saame osta laskemoona, hankida keskmaa õhutõrje ja investeerida teiste oluliste võimete arendamisesse. Nagu arvata võite, ei ole see tasuta, vaid nõuab igal aastal kuni pool miljardit eurot lisaraha. Maksubaasi laiendamata me seda raha ei leia ning eelnevalt loetletut ellu viia ei saa.
Ratase valitsuse ajal elasime üle jõu
Muidugi on mündil ka teine pool. Lisaks sellele, et vajame rohkem raha riigikaitseks, on meie
kulud olnud pikka aega suuremad kui tulud. Siin tuleb vaadata otse nendele samadele , kes praegu usinalt valitsuse kritiseerivad.Just
valitsemisajal algas see üle jõu elamine, mille tagajärgi nüüd lapime. Mäletame ju kenasti, kuidas rahandusminister jättis 2021. aasta eelarve teadlikult katmata puudujäägiga kusagil 1,27 miljardit eurot.Loomulikult ei ole see meeldiv ülesanne. Ikka tahaks ju tuua häid uudiseid, mitte teha valusaid otsuseid. Aga nii nagu hambaarsti juurde minekut ei ole mõistlik lõpmatuseni edasi lükata, ei saa ka riigi õigele kursile seadmist lükata kaugesse tulevikku. Kui me ei tee
korda nüüd, on tulevikus seda teha palju keerulisem.Karm reaalsus on, et kui istume rahulikult käed rüpes ja laseme võlakoormusel lihtsalt kerkida, maksame peagi iga aasta sadu miljoneid eurosid intressideks. Samal ajal kui seda raha võiks kasutada kaitsevõime tugevdamiseks, pensionide tõstmiseks või päästjate, politseinike ning õpetajate palgatõusudeks.
Ka Eesti Pank on öelnud, et kasvav võlakoormus vähendab riigi võimekust uutes kriisiolukordades majandusele appi tulla ning sügav ja püsiv lõhe riigi tulude ning kulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust koormama. Kas see ongi see helge tulevik, mille suunas EKREIKE meid tüürida soovib? Tänan ei.
Rahvas ei andnud koalitsiooni EKREga andeks
küsis valimistel mandaati Eesti kaitsevõime tugevdamiseks, keskklassi koormava maksuküüru kaotamiseks, korda tegemiseks ja rohereformi elluviimiseks. Töö nende ülesannete täitmiseks on alanud, et oleks tulevikus oodata uut majanduskasvu. Kuidas me hakkama saime, jääb valija hinnata.
Mis puudutab aga
pressiesindaja väidet, et valetamist rahvas ei andesta, siis kena, et see neile kohale on jõudnud. Mäletame ju kõik, kuidas enne 2019. aasta riigikogu valimisi lubas koalitsiooni mitte teha, kuid kohe peale valimistulemuste selgumist oma sõna murdis. Tulemuseks 10 koha kaotamine järgmistel parlamendivalimistel.Nii nagu 2019. aasta riigikogu valimistel andis rahvas oma hinnangu sellele, et
miinusesse lasi, halbadeks aegadeks kogutud reservid tuulde lasi, pea peale keeras ja üle 300 miljoni euro Lätti viis. Ei meeldi Eesti inimestele see üle jõu elamine.