Eesti vajab olulist mõttemuutust – taastuvenergia ülejääk, kui selleni jõuame, ei tähenda lihtsalt tarbetut energiat, vaid see on väärtuslik ja oluline ressurss, mida saab majanduses väga erinevatel viisidel ära kasutada: luua uusi tööstusharusid ja aidata kaasa majanduse süsinikneutraalsele ümberkujundamisele.
Energeetikasektor on traditsiooniliselt olnud nö riigi majanduse selgroog, mis varustab ettevõtteid ja kodumajapidamisi elektri ja kütusega. Energia tootmine, jaotamine ja tarbimine ei kuulu enam pelgalt tagala kindlustamise valdkonda, vaid need moodustavad keskse osa tulevikumajandusest, kus energia võib kujuneda üheks peamiseks majanduskasvu mootoriks.
Energiamajanduses valitseb kaks trendi: üha hoogustuv üleminek taastuvenergiale ja pidev energiatõhususe parandamine. Nende muutuste tuules on esile kerkinud uued ettevõtted, tehnoloogiad ja tööstusharud, mis loovad suuremahulisi võimalusi investeeringuteks, töökohtade tekitamiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks.
Energiamajanduse ümberkujundamine ei tähenda vaid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, vaid ka majanduse laiemat ümberstruktureerimist. Suurem üleminek taastuvenergiale ja energiatõhususe suurendamine loob uusi väärtusahelaid, toob kaasa regionaalse arengu ja majandusliku mitmekesisuse. See muutus võib kujuneda vähemalt sama revolutsiooniliseks nagu tööstusrevolutsioon või infotehnoloogiabuum.
Kui tekib ülejääk
Arutame juba pikalt selle üle, kui palju vajame energiat enese tarbeks – et nö pirn põleks ja veidi oleks varu ka. Küsitud on ka, et mida me tegema hakkame, kui suudame toota enam kui tarbida ja tekib ülejääk?
Minu meelest ei peaks me rääkima sellest, et varsti hakkab meil energiat üle jääma. Ausalt öeldes ei saa ma sellest jutust arugi, sest nn energia üle jäämine avaks meile võimaluse alustada selle eksportimist nii elektri kui uute toodete näol või salvestada see vesinikuna. Tänasel hetkel oleme suuresti importijad, ostes sisse 40% vajaminevast energiast. (vt joonis).
Vesiniku kasutusala laieneb pidevalt ning seda on võimalik omakorda väärindada. Loodetavasti saame seda teha peagi ka Ida-Virumaale rajatavas biotoodete tehases, kus oleks võimalik toota erinevaid kütuseid, muuhulgas ka lennukikütuseid (SAF).
Maailma turg januneb juba praegu uute kütuste järgi ja just nende samade kütuste tootmiseks on ka Eestil suur potentsiaal. Näiteks Pärnusse planeeritakse laevakütuste suurtootmist, mille sisend on puhas roheline energia ja mis loob Pärnusse hulgaliselt töökohti. Lisaks kerkib Narva uus magnetite tehas NEO, mis sõna otseses mõttes januneb taastuvenergia järele.
Kui suudame tekitada roheenergia ülejäägi, saame Eestisse meelitada veelgi rohkem moodsat tulevikutööstust ja investeeringuid, kus roheenergia olemasolu peetakse kriitiliseks teguriks. Erinevad arvutused on näidanud, et tuuleparkide tööstusharu käivitudes, looks see eesti majandusse lisandväärtust umbes 1 miljard eurot aastas, turgutades riigieelarvet maksutuluna umbes 250 miljoni euroga aasta kohta.
Hiljuti toimunud merenduskonverentsil oli arutlusel nutikas merendus. Mida see endast kujutab? Taastuvenergia arendamine on otseselt seotud merenduse potentsiaali kasvuga – olgu selleks meretuuleparkide ehitamine ja nende hooldus või merenduse tööstuslik kasv. Hea näide siin on üha kasvav globaalne nõudlus viia laevandus üle rohetehnoloogial põhinevatele kütustele.
Riigi tugi
Eesti tänane valitsus teeb suuri samme selleks, et majandus kindlale kasvule viia. Majanduse elavdamiseks on juba erinevad võimalused loodud. Jätkatakse ka investeeringutega taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks.
Näiteks on planeeritud 7 miljonit eurot biometaani kasutuselevõtu toetamiseks, 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste loomiseks ning 74 miljonit eurot elektrivõrkude tugevdamiseks ja uute liitumisvõimaluste väljaehitamiseks.
Euroopa komisjon on juba heaks kiitnud suured projektid. Eestit puudutab neist otseselt Estlink3, Eesti-Läti avamere elektrivõrk, hüdropumpjaam, Nordic Baltic vesinikukoridor ehk Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa magistraalvõrk. Projektid on tehniliselt kinnitatud kui olulised projektid ja suur osa neist suunatud just Läänemerele. Tänasel hetkel ei tasuks ühtegi mõtet kõrvale lükata vaid arutada tõsiselt suuri ühendusi muu Euroopaga.
Energiasektor ei ole enam ammu lokaalne – taastuvenergia, energiatõhususe tehnoloogiad ja vesinikutehnoloogiad on kiiresti saamas rahvusvaheliseks kaubaks. Euroopa turunõudluse kasvule vastamine ja eesmärkide täitmine sõltub otseselt rohevesiniku kättesaadavusest. Kombineerides nõudlust Eesti biomassi väärindamisega, on meil head eeldused saada vesiniku derivaatide ehk SAFi, e-metanooli, e-ammoniagi juhtivateks eksportijateks.