Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud energiahindade hüppelise kasvu. On ju teada, et Putini Venemaa kasutab energiat relvana Euroopa ja läänemaailma väärtuste ning iseolemise vastu.
Kremli diktaator loodab, et kõrged energiahinnad murravad läänemaailma toe Ukrainale. Me ei tohi seda võitu talle pakkuda.
Sestap sisaldab parlamenti jõudnud järgmise aasta riigieelarve olulisi meetmeid, et saaksime Putinile energiasõjas vastulöögi anda. Seal sisalduvad lahendused aitavad ühelt poolt meie inimestel ja ettevõtetel energiakriisis paremini hakkama saada. Teisalt paneme aluse ka pikaajaliste lahenduste arendamisele ning kindlustundele, et energeetika on tulevikus kindlates kätes.
Esiteks käivitub kodutarbijatele järgmiseks neljaks aastaks reguleeritud hinnaga elektrienergia ostmise universaalteenus. Kodutarbijatele rakendub ka 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele.
Hinnatõusude hüvitamiseks pole vaja teha eraldi taotlusi, vaid need rakenduvad automaatselt.
Universaalteenus laieneb
Riigikogus on ettevalmistamisel ka universaalteenuse laiendamine mikro- ja väikeettevõtetele ning mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja FIEdele. Suurte ettevõtete abistamiseks on välja töötatud likviidsusmeetmed energiakriisi mõjude leevendamiseks. Samuti tekib ettevõtjatel võimalus taotleda investeeringutoetusi energia varustuskindluse parandamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks.
Samas ei tohi unustada lihtsat talupojatarkust, et ainult toetuste najal kaua vastu ei pea. Iga kriis on ühtaegu ka võimalus ja praegust kriisi ei tohi raisku lasta uute soodsate ja keskkonnasõbralike energiavõimsuste arendamisel.
Euroopa Liidu vahenditest saame järgneva viie aasta jooksul rohepöördega seotud investeeringuteks kasutada hinnanguliselt 2,9 miljardit eurot, millele lisandub üle 600 miljoni euro heitmekaubandussüsteemi tulu.
Mahukaimad investeeringud suunatakse korterelamute rekonstrueerimise toetamisse, raudteevõrgu arendamisse, ettevõtete rohetehnoloogiate arendamise toetamiseks, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisse, õiglase ülemineku toetamiseks ning elektrivõrgu tugevdamiseks, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist.
Energiavõimsust tuleb arendada
Peame tegema lähitulevikus olulised pikaajalised sammud energiavõimsuste kiirtempos arendamiseks: oluline on kiirendada meretuuleparkide ja teiste taastuvenergia allikate ehitamist juba planeeritud aladele.
Meretuulealade ehitamise võimaldamiseks soetame koostöös kaitseministeeriumiga õhuseireradarid 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata.
Lisaks on oluline investeerida võrgu tugevdamisse, et toodetud energia võrkudesse suunata. Selleks eraldame 49 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevdusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita.
Loomulikult ei tohi uute võimsuste arendamise kõrval jätta tähelepanuta energiasäästu. Peame mõtlema, kuidas kasutada energiat efektiivsemalt. Majade soojustamine on kindlasti üks koht, kuhu investeerida. 50 protsenti energia lõpptarbimisest toimub Eestis ju hoonetes. Ka on küsimus tuumaenergia kasutuselevõtust. Valitsuse juures tegutseva tuumaenergia töörühma vastavasisuline lõpparuanne valmib tõenäoliselt 2023. aasta lõpuks.
Palgad tõusevad
Lühemas perspektiivis on see kõik vajalik selleks, et tulla Putini käivitatud energiasõjast kindlamana välja. Samas ei saa mainimata jätta, et see eelarve on ka töötasude tõstmise eelarve. Näiteks tõuseb tuleval aastal päästjate miinimumpalk 1620 ja politseinike oma 1849 euroni. Õpetajate keskmine palk kasvab 2048 euroni. Maksuvaba tulu tõuseb 500lt 654 euroni kuus ning keskmine pension kasvab 704 euroni ja on järgmise aasta 1. jaanuarist tulumaksuvaba.
Eesti riigi kaitsekulud on järgmisel aastal rekordiliselt üle ühe miljardi euro, suurenedes lausa 41 protsenti!
Kui küsida, kas midagi saaks veel paremaks teha, siis kindlasti! Reformierakonnaga oleme seisukohal, et kordategemist vajab ka ebaõiglane ja keeruline tulumaksusüsteem, kus maksuküür sööb ära suure osa keskklassi palgatõusust. Nt 2000eurost palka teeniv õpetaja võidaks ühetaolise tulumaksusüsteemiga 120 eurot kuus. Aga võimalik, et see vaidlus peab jääma riigikogu valimiste teemaks.