Eestikeelse hariduse eesmärk on, et kõik Eestis elavad inimesed tuleksid meie riigis kenasti toime ega elaks Putini propaganda mõjuväljas.
Kaja Kallase teine valitsus on lubanud eestikeelsele õppele üle minna aastaks 2030. Ettevalmistavad tegevused algavad juba sel sügisel. Kriitikutel ja vastastel oleks nüüd aeg hakata vastutöötamise asemel mõtlema, kuidas saaks aidata seda reformi kõige paremini läbi viia.
Eestikeelsele haridusele üleminek on uue valitsuse vaat et kõige olulisem ülesanne Eesti pikaajalise julgeoleku tagamisel. Hea eesti keele oskus on Eesti ühiskonnas eduka toimetuleku aluseks ning kindlustab paremad võimalused hariduses, tööelus ja elukoha valikul. Eesmärk on ju see, et kõik Eestis elavad inimesed tuleksid meie riigis kenasti toime ega elaks Putini propaganda mõjuväljas. Sestap tuleb riigikeelsele õppele üleminekut alustada võimalikult kiiresti.
Eestikeelne Eesti 2030. aastaks
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus võtab eestikeelsele haridusele üleminekut tagavad tegevused ette kohe, alates 2022. aasta sügisest. Veel selle aasta sees esitab valitsus parlamendile eelnõu, mis saab aluseks, et üleminek lasteaedades ja koolides käivituks juba 2024. aastal. Nagu öeldud, siis kogu haridus saab Eestis olema eestikeelne 2030. aastaks.
Samamoodi, nagu igal suurel reformil, on sellelgi plaanil vastaseid ja kriitikuid. Parlamendis hääletasid Keskerakond ja EKRE 1. juunil maha Kaja Kallase eelmise valitsuse poolt algatatud eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu. Peamiste vastuargumentidena on nimetatud nii ressursi ja õpetajate puudust, liigset kiirustamist kui ka hariduse kvaliteedi langust selle reformi tagajärjel.
Eks põhjuse leiab alati, kui on poliitiline soov midagi mitte teha. Samas, kui meenutada, et eestikeelsele haridusele üleminek hõlmab väga mitmeid Eesti ühiskonna eest seisvaid probleeme – haridust, julgeolekut, ühiskonna lõimumist –, siis tuleks sellele vastutöötamise asemel hoopis mõelda, kuidas kõike ellu saaks viia. Minu kodulinnas Keilas on hea näide olemas.
Keila tuli muutustega hästi toime
Nimelt oli Keila linnas 2019. aastani eraldi venekeelne põhikool. 2019. aasta novembris otsustas linn liita selle eestikeelse Keila Kooliga viisil, et venekeelne Keila Põhikool lõpetas oma tegevuse. Haridusvõrgu korrastamisel kõrval oli eesmärk tagada venekeelsest põhikoolist tulevate õpilaste parem ettevalmistus ja õpitingimused ning tõsta õpitegevuse tulemuslikkust.
Teisalt pidasime silmas, et ühes koolis õppimine loob paremad võimalused eesti- ja venekeelsete laste omavaheliseks suhtluseks ning soodustab kogukondade teineteisele lähendamist ja paremat üksteisemõistmist. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et vene emakeelega noored ei õpi eesti keelt ainult võõrkeelena koolitunnis, vaid saavad ka päriselus oma eestlastest eakaaslastega suhelda.
Kuidas siis seni läinud on? Kahe aasta jooksul on lasteaiad lastele teinud eesti keele arendamise jaoks erinevaid ringe. Lisapersonali järgi vajadust pole olnud, vaid hakkama on saadud olemasolevaga ja on kasutatud riigi poolt eraldatud vahendeid keeleõppe läbiviimiseks. Koolis on palgatud vaid abiõpetaja, kes on tundides abiks muukeelse kodukeelega keeletuge vajavatele õpilastele, et õpitavat paremini mõista ja ka eesti keelt õppida. Ümberkorraldusega lisandus esialgu ühe õpetaja palgakulu.
Kindlasti oli suurem väljakutse hoopis õppetegevuse korraldamine ja tundide läbiviimine selliselt, et kõik õpilased omandaksid õppekavale vastava materjali igas tunnis ning lõpetaksid klassi valmidusega õppida järgmises klassis. Väljakutse on suur just personali osas, kuid kui õppetöö õigesti korraldada, ei saa kannatada ühegi õpilase edukus.
Tänaseks on eestikeelne õpe Keila linnas juba üle kahe aasta olnud kindlates kätes ning kokkuvõttes on üleminek toimunud edukalt. Väljalangevust ei ole ja püsib lootus, et õpilased liiguvad tavaklassi. Kui on tahet, leitakse ka võimalused.