Lisaks pensioni tõstmisele saame veel selle valitsuse ametisoleku jooksul vabastada keskmise pensioni tulumaksust
Ligi kaks kuud kestnud riigikogu liikme staatus on pannud mind asjadele vaatama ja elu üle mõtlema märksa laiemalt. Teist aastat kestev tervisekriis ja sellega kaasnev puudutab meist igaüht: last, noort, tööealist ja pensionärigi.
Tänavu 1. aprillist tõusis Eestis vanaduspension keskmiselt 30 eurot. See tähendab, et 44 aastat tööd teinud inimene hakkab raha kätte saama suurusjärgus 550 eurot. Lisaks täiendavale pensionitõusule jõustub sel aastal seadusemuudatus, millega tõuseb pensionilisa iga lapse kasvatamise eest 1,6 eurot. Reformierakonna juhitud valitsused on ikka toetanud põhimõtet, et ka keerulisel kriisiajal peavad pensionid tõusma.
Riigi ülesanne
Eesti on 30 taasiseseisvumisjärgse aasta jooksul jõudsalt arenenud ja seda arengut peavad tajuma ka oma tööelu lõpetanud inimesed oma igapäevaelus. Pensionipõlv peab olema selline aeg, kus inimene saab endale lubada jätkuvalt aktiivset elustiili: külastada järeltulijaid, käia teatris ja näitustel ning tegeleda enda vormishoidmisega. Riigi ülesanne on tagada pensionid, mis seda võimaldaksid.
Eakate heaolu on Reformierakonna jaoks alati olnud olulisel kohal. Eelmise raske majanduskriisi ajal asusime seisukohale, et pensionid ei tohi langeda, kuigi pea kõigi palkadega see toona juhtus. Praegune kriis on hea võimalus pensioneid vahepeal eest kihutanud palkadele järele tõsta. Seda praegune valitsus ka plaanib.
Praegu arutletakse valitsuserakondade vaheliste väga keeruliste eelarveläbirääkimiste üle, sest ühest küljest on meil küll kriis, teisalt aga on headel aegadel ülepaisutatud eelarvekulud jätnud riigi rahandusse märkimisväärse augu.
Pensionid tõusevad
Eelmine valitsus täitis seda auku tühjade lubadustega, igal aastal oli eelarvesse planeeritud sadade miljonite eurode eest kärpeid, mille sisust paraku keegi midagi ei teadnud. Kuigi see õhk tuleb eelarvest välja lasta, saame öelda, et pensionid tõusevad ka järgmistel aastatel.
Esimese samba pensioni tõus on küll positiivne, murelikuks teeb aga, et teisest pensionisambast väljujate arv üha kasvab. See on kindlasti halb uudis neile, kes lähevad pensionile paarikümne aasta pärast, ent ka neile, kes siis veel pensioni saada plaanivad. Jääb ju Eestis tööealisi inimesi pensionile läinutega võrreldes üha vähemaks. See aga tähendab, et igas kuus samal tasemel pensionite väljamaksmiseks ei jätku raha. Nii aga tuleb kas tõsta makse või pensioniiga. Seega – kui teil on teine pensionisammas, ärge sellest kergekäeliselt loobuge. Ühel või teisel viisil tuleks praegu töötavatel inimestel oma pensionipõlve kindlustamiseks ka ise säästa.
Meie jaoks on eriti oluline ka see, et lisaks pensioni tõstmisele saame veel selle valitsuse ametisoleku jooksul vabastada keskmise pensioni tulumaksust.
Reformierakond on alati lähtunud põhimõttest, et keskmist või väiksemat pensionit saavad eakad ei peaks tööaastatega väljateenitud sissetulekult täiendavalt tulumaksu maksma.
Nüüd kirjutame selle põhimõtte ka seadusesse. Eriti hea uudis on see töötavatele pensionäridele, kelle sissetulekuid Jüri Ratase esimese valitsuse maksureform eriti kurjalt kärpis. Eesti on vananev ühiskond ja meie eesmärgiks peab olema see, et eakad, kes suudavad tööjõuturul panustada, on ka motiveeritud seda tegema.