Eesti riigi tugevus on see, et kõik uued valitsused on tunnustanud eelmise valitsuse tehtud tööd. Tänu sellele on meie riik 20 aastaga arenenud stabiilselt kiiresti. Eesti riiki on hästi hoitud ja uus valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud oluliste reformide elluviimisega: koolivõrgureformi ja kõrgharidusreformiga, töövõimereformi ja vajaduspõhiste peretoetuste reformiga, eestikeelsele aineõppele ülemineku reformi ja teiste reformidega.
Uus koalitsioon peab esmaoluliseks Eesti julgeoleku tagamist. Selleks hoiame Eesti riigi rahanduse jätkuvalt korras ning jätkame Eesti senist välispoliitikat. Iga riigi valitsuse kõige olulisem ülesanne on hoida oma riik kaitstuna välisagressori vastu. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon investeerib meie riigi kaitsevõimesse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning tagab Eesti riigi kaitsmise koos meie liitlastega. Kõigile kõhklejatele peaks olema nüüd saanud valusalt selgeks, kui oluline on Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Eesti iseseisvus on hindamatu.
Loodava koalitsiooni eesmärk on muuta Eesti veelgi ihaldusväärsemaks paigaks, kus kasvatada lapsi, alustada või arendada oma ettevõtlust, saada väärikat pensioni ning elada võimalikult kaua ja õnnelikult, armastades oma riiki. Suhe on alati kahepoolne. Riik peab omalt poolt andma inimestele tunde, et iga inimene on oluline, kedagi ei jäeta maha.
Eesti on elamisväärne paik, lisaks kiretule statistikale kinnitab seda ka asjaolu, et aina enam soovivad perekonnad saada rohkem kui kaks last. Lisaks sellele, et iga laps toob endaga kaasa suure hulga armastust, aitavad just suuremad pered hoida Eesti riiki elujõulisena. Ma olen Eesti peredele südamest tänulik. Lastetoetuste reformi käigus suurendasime kolme ja enama lastega perede toetusi teadlikult rohkem.
Olen seda sotsiaalministrina korduvalt öelnud, kuid kordan ka peaministrikandidaadina: ka üks puudustkannatav laps on Eesti jaoks liiga palju. Iga inimene, iga laps on Eesti jaoks oluline. Meie kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. Uuest aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 eurole ning riigi tuge enam vajavad pered saavad kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 euroni. Lisaks tõstame lastega perede toimetulekutoetuse määra.
Nii nagu oleme pööranud vajalikku tähelepanu lastele, leiame, et heaolu kasv peab suurendama ka eakate sotsiaalset turvalisust. Seepärast tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba.
Töökas eestimaalane tahab saada hakkama selle rahaga, mida ta ise teenib. Pean õigeks põhimõtet, et maksud, eelkõige tööjõumaksud, peavad olema võimalikult madalad. Inimene ise, mitte riik, on parim otsustaja selle üle, mida teha tema enda teenitud rahaga. Inimeste sissetulekute kasvatamiseks, majanduskasvu ergutamiseks ja uute töökohtade tekkeks eelistame maksukoormuse kandumist tööjõu maksustamiselt ressursside kasutuse, saastamise ning eluiga lühendavate ja tervist kahjustavate harjumuste maksustamisele.
Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni kavandatud maksupoliitika toetub rahvusvahelistele soovitustele. Kõrged maksud, eelkõige tööjõumaksud, mõjuvad negatiivselt tööhõivele. Mitmed rahvusvahelised nõuandjad on andnud Eestile soovituse langetada tööjõumakse, sest need pärsivad töökohtade loomist. Valitsusliidu tegevuskava, millele alla kirjutan, näeb ette maksuvaba miinimumi tõstmist 144 eurolt 154 eurole, töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6 protsendi võrra ning juba varem otsustatud tulumaksu langetamist. Maksupoliitikas tervikuna tahame kiired muudatused ja ootamatud eelnõud minevikku jätta.
Mulle meeldib, et loodavale valitsusele heidetakse juba ette liigset ambitsioonikust. Meie soov on viia Eesti elu edasi, mitte olla oponentidele mugav valitsus. Igal meie lubadusel on samaväärne rahaline kate – täpselt 172,1 miljonit eurot on nii valitsusliidu lubaduste kui katteallikate maht.
Majanduse elavdamise nimel pöörab uus koalitsioon erilist tähelepanu riigi ekspordivõimekuse kasvule ning e-teenuste arendamisele nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas.
Suurimat kasu riigile tervikuna toovad edukalt eksportivad ettevõtted, kes suudavad ennast kehtestada globaalses konkurentsis. Ekspordiministri portfelli loomine valitsuses on selge signaal kõigile Eesti ettevõtjatele, et valitsus väärtustab nende tegevust. Kui riigikogu annab uuele koalitsioonile volitused, viime ellu programmi «Ettevõtja õigus 2»: räägime ettevõtjatega läbi ja lepime kokku, kuidas muuta ettevõtja suhtlemist, aruandlust ja asjaajamist riigiga lihtsamaks ning võtame vastu uuendusliku investeerimisfondide seaduse, mis muudab Eesti seaduste keskkonna investorite jaoks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.
Selleks et Eesti riik oleks jätkuvalt kiiresti arenev ning innovaatiline e-riik, otsustas uus koalitsioon tuua valdkonna koordineerimise peaministri juurde. Eesti riigil on tugev e-riigi kuvand, kuid ka teised riigid teevad oma e-teenuste arendamisel sihipärast tööd. Lisaks on meil Eestiski veel kõvasti tööd teha, et kõik meie e-teenused oleksid mugavad kasutada, et hariduses ja tervishoius kasutaksime IKT võimalusi rohkem ja nutikamalt, et küberjulgeolek oleks tagatud.
Eestil on Euroopale oma juba töötavaid lahendusi pakkuda. Nii nagu meie saame Euroopa Liidu kodanikena juba paari kuu pärast valida Euroopa Parlamendi saadikuid e-valimistel, võiksid ülejäänud eurooplastest kodanikud seda teha 2019. aastal. Usun, et Eesti suudab oma eesistumisajaga 2018. aastal teisi liikmesriike selleks innustada ning pakkuda Euroopale uuenduslikke digilahendusi, alustades X-teest.
Uuendused on värskel koalitsioonil plaanis ka riigivalitsemises. Meie eesmärk on muuta riigijuhtimine avatumaks ja paindlikumaks. Nüüd ja edaspidi hakkavad ministrid juhtima valdkondi, mis ei pruugi ilmtingimata täpselt kattuda jäikade ministeeriumi piiridega. Kõik valitsuse ministrid saavad olema portfelliga, võrdsed võrdsete seas. Praktikas ebavajalikuks osutunud abiministri kohad kaovad. See tähendab Vabariigi Valitsuse seaduse muutmist ning me pingutame selle nimel, et uus valitsus saaks juba oma esimesel istungil anda neile muudatustele heakskiidu.
Ma olen nõus poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liikme Annika Uudelepaga, kes ütles juba 2009. aastal, et ministriportfellide arv võiks olla Eestis paindlikum, mis aitaks tegutseda efektiivsemalt ja lähtudes valitsuse prioriteetidest. Selline täitevvõimu paindlikum korraldamine põhineb OECD 2011. aastal avaldatud Eesti valitsemiskorralduse raporti soovitustel. Mudel, mis võimaldab valitsuskabinetti korraldada ülesandekeskselt, on kasutusel ka Soomes ja Rootsis.
Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisel on saanud uueks normaalsuseks. Ma usun, et meie ühiskond on valmis pidama avalikku konstruktiivset debatti Eesti ees seisvate väljakutsete üle. Vastutus dialoogi kvaliteedi eest lasub võrdselt mõlemal osapoolel. Valitsus peab taluma kriitikat, sest probleemile osutamine ei ole – nagu Postimehe arvamusliidrite lõunal tabavalt märgiti – virisemine. Kuniks probleemile osutamine on konstruktiivne, on osapooltel, mille üle pidada sisukat arutelu.
Me soovime kaasavamaks ja avatumaks muuta ka riigikogu tööd. Mitmete suurte teemade puhul heaks tavaks saanud valitsusväliste partnerite kaasamine muutub parlamenditöö lahutamatuks kohustuslikuks osaks. Läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni tõkestamiseks kehtestame huvide esindamisega seonduvale tegevusele (lobitöö) avalikus sektoris selged reeglid.
Mina usun Eestisse. Ma usun ka, et tuleviku Eesti on veelgi parem paik elamiseks. Kui hoiame aus demokraatlikke väärtusi ning loome tingimused jõukuse kiireks kasvuks, hoides samal ajal häid suhteid oma liitlastega ja panustades riigikaitsesse, on ka Eesti julgeolek kindel.
Uus valitsus lubab teha iga päev tööd selle nimel, et vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi jõukus kasvaks kiiresti ning jõuaks kõigi eestimaalasteni.