Et Tartu on kitsaks jäänud, seda tunneb igaüks, kes hommikul tööle sõites ummikus istub või Tallinna minevale bussile piletit ei saa. Kunagi vaikne ülikoolilinn seisab täna silmitsi samade probleemidega kui suurlinnad ning ka võimalikud lahendused on sarnased
Tartu Postimees, 25.10.2007
Et Tartu on kitsaks jäänud, seda tunneb igaüks, kes hommikul tööle sõites ummikus istub või Tallinna minevale bussile piletit ei saa. Kunagi vaikne ülikoolilinn seisab täna silmitsi samade probleemidega kui suurlinnad ning ka võimalikud lahendused on sarnased. Tartu põhiküsimuseks on kujunenud transport.
Liikluse planeerimine on nagu energiamajandus, kus ei saa lähtuda ainult tänastest vajadusest. Tänased otsused peavad kandma endas tulevikunägemust, sest vastasel korral ollakse pidevalt probleemide kammitsas. Ei ole ju mõtet ehitada uut teed, mis pärast avamispäeva kohe autodest umbe jookseb.
Kas puud või teed
Jõe ja rongitee kahel kaldal elav Tartu jookseb umbe ühenduskohtades. Igapäevaseid ummikuid saab mõneti ära hoida vanu sildu ja raudteeülesõidukohti vaid nädalavahetustel ja öösiti remontides, millele Priit Rajalo hiljuti õigustatult tähelepanu juhtis (TPM, 17.10). Linnasüdame autoliiklust aitaks vähendada plaanitav Ropka sild, tulevikus peame saama silla ka ringteele ning raudteetunneli.
Kaaslinlaste harjumust käia tööl isikliku autoga on väga raske muuta. Ummikute vähendamiseks oleks kiire, aga samas ka valulik võimalus sõiduteede laiendamine ja bussitaskute lisamine. Valulik seetõttu, et ohvriks peame sel juhul tooma teeäärsed puud, mis laiendusele ette jäävad. Kas oleme valmis raiuma puid või muutma harjumusi?
Vaid mugav ja kiire ühistransport saab olla konkurendiks autodele. Metrood alla miljoni elanikuga linna ehitada ei ole mõttekas, kuid korralik naabervaldadega ühine bussiliiklus peab kindlasti olema. Linnalähedaste asulate ja põllupealsete elurajoonide inimesed käivad üldjuhul tööl Tartus ning bussiliinide linnapiirist väljaviimine on igati põhjendatud.
Iga uue silla, tänava ja autotee ehitamisel peab arvestama jalgrattateega. Jalgrattaga sõit kui elustiil on omane Euroopa ülikoolinnadele ja ma usun, et ühel päeval ka Eesti hariduslinnale. Oluline on ühendada kesklinn linna ääres olevate elamurajoonidega ja naabervaldade jalgrattateedega ning seeläbi luua ka teedevõrgustik ümberkaudsete valdade vahel.
99 minutiga Tallinna
Kitsas on bussijaama sees, väljas ja ka bussis. Sõitjate ja ühenduste hulk suureneb veel ka tulevikus, kuid kesklinn ei ole kummist. Kümne aasta pärast peab bussijaam olema üheskoos raudteejaamaga, ja see otsus tuleb teha täna.
Bussijaama viimine rongijaama juurde lööks korraga mitu kärbest: näiteks kesklinna trügiks vähem busse ja õhk saaks diislitossust puhtamaks, sõiduplaani valik muutuks sõitjatele paindlikumaks ning parkimismaja lahendaks auto paigutamise probleemi.
Mugavaim ja kiireim viis jõuda heade mõtete linnast Tallinna on rongisõit. Tänu Tartu Postimehe abile pidid kõik erakonnad riigikogu valimise eel vastama küsimusele rongiliikluse tuleviku kohta ning üldine pooldav suhtumine sillutas kiirrongi tee koalitsioonilepingusse.
Nüüd lubab ka majandusminister, et varsti saab 120-kilomeetrise tunnikiirusega sõita nii Eesti kui ka Läti pealinna. Tallinn jääks nii 99 minuti kaugusele Tartust.
Tunniga Helsingisse
Hea rongiühenduse loomine ja investeering Tartu lennujaama tagavad tartlastele tulevikus mugava võimaluse valida endale sobiv lend kas Tallinnast, Tartust või Riiast. Regulaarlennud lähimate pealinnade vahel on aga saanud oluliseks Tartu Ülikoolile ja arenevatele ettevõtetele. Meie lennujaamast kestaks lend Helsingisse umbes tunni.
Meelega olen jätnud viimaseks Tartu–Tallinna neljarealise maantee, kus hea rongiühenduse ja regulaarlendude käivitumise järel koormus kindlasti väheneks. Et igal pedaalitallajal oleks mugavam ja ohutum sõita, peaks muuseas kohe ehitama kuuerealise tee. See on aga sama «hea» mõte kui metroo Annelinnast Tähtverre.
Silver Meikar on riigikogusse valitud Tartust. Tartu Postimees ootab ka teistelt tartlaste häältega riigikogusse pääsenud saadikutelt teavet nende senisest tegevusest ja probleemidest.