Venemaad pole hukka mõistnud ei Hiina, India, Brasiilia ega Araabia Ühendemiraadid.
„Viimse võitluse maale lahing otsustav toob…“ Kes ei tea – need on sõnad ülemaailmsest kommunistide hümnist – Internatsionaalist.
Kuidas on seotud aatompomm ja rubla? Huvitav küsimus. Aatompomm on küll suur ja hirmus asi, aga rublat ta tugevamaks ei tee.
On arvamusi, et rubla kursi langus ei oma majanduses suurt mõju. Minu seisukoht on teistsugune. Selleks, et rubla languse mõju siseriiklikult vähendada, on vaja esiteks lõpetada valuutade vahetamine. Teiseks aga on vaja kehtestada siseriiklik kontroll hindade üle. Nõukogude Liit harrastas seda. Tagajärjeks oli must turg, valuutaspekulatsioonid, ettevõtete efektiivsuse allakäik, kaupade ja teenuste defitsiit.
Aga kolmandaks on sellel demoraliseeriv mõju. Raha on intiimne nähtus, tal on inimestega väga isiklik suhe. Kui tekib olukord, kus sinu taskus on paber, millel on raha tunnused, aga see ei ole raha, mõjub see väga halvasti. Ja siis sa kuuled naabrilt, kes teab kõik, et tema tuttaval riigiametnikul on dollareid nii palju, kui vaja. See demoraliseerib jälle.
Aga muidugi, rubla ei sõdi Ukrainas.
Telepildist jääb mulje, et kogu maailm on raevus. Aga see pole sugugi kogu tõde.
Mul oli võimalus osaleda Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumisel 2013.aastal. Õhtusöögil Hiina presidendi residentsis rääkis president Xi üsna avameelselt Hiina rahvusvahelisest poliitikast. Ta ütles, et Hiina toetab kõiki organisatsioone, mis on vastu Ameerika ülevõimule, sealhulgas Šanghai Koostööorganisatsioon ja Euraasia Majandusühendus. Mõlemas on Venemaa tähtis liige.
Venemaad pole hukka mõistnud ei Hiina, ega India ega Brasiilia, ega ka Araabia Ühendemiraadid. Muide, pange tähele, et oligarhid mõistavad hukka sõda, aga mitte Putinit ega Venemaad.
Ma tahan sellega öelda, et sõda Ukrainas on ülemaailmse tähtsusega. Küsimus on läänemaailma ja muu maailma jõudude vahekorras täna ja homme. Läänemaailm peab selle sõja igal juhul võitma. Läänemaailm – see on Euroopa Liit, NATO (Türgi sealhulgas), USA ja ka Jaapan ning Austraalia. Ja veel mõned väiksemad riigid.
Julgen siiski arvata, et Hiina ja tema mõttekaaslaste vastandumine läänemaailmale on teistsugune. Tahetakse võita majanduses, ja ollakse läänemaailmaga palju rohkem seotud, kui Venemaa. Nende jaoks võiks Venemaa olla provokaator, kes teeb suurt kahju.
Lääne liidrid ei peaks kippuma Putini staadionipikkuse laua taha. Küll aga võiks rääkida hiinlastega (tegelikult ma oletan, et seda juba tehakse). Venemaa sõda kahjustab Hiina heaolu.
Ees on pikk võitlus, isegi siis, kui Venemaa kaotab. Totaalset kapitulatsiooni, nagu Hitleri-Saksamaa puhul, ma ei usu. Venemaa sõda on toonud kaasa lääneleeri plahvatusliku sõjalise konsolideerumise (ärme jäta Jaapanit märkamata).
Sellele peaks järgnema ka majanduslik konsolideerumine – globaalse turumajanduse kombineerimine poliitiliste tingimustega. Kes on meie sõber, sellega kaupleme eelistingimustel.