Riigikogus menetlemisel oleva eelnõu eesmärk on täiendada ja täpsustada juba 2018. aastal riigikogus vastu võetud mitmeid vanemahüvitise määramise ja maksmise põhimõtteid. Seda selleks, et peredel oleks selge ja ühene arusaam, mis õigused neil seoses perehüvitistega täpselt on, ning et sotsiaalkindlustusametil, kes on perehüvitiste määraja ja maksja, oleks ühtlasi võimalik rakendada ühetaolist halduspraktikat.
Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka vanemahüvitise ja -puhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või lahkub meie hulgast 70 päeva jooksul pärast sündi. Samuti laiendatakse elatisabi regulatsiooni, mille tulemusel tagatakse elatisabi maksmine edaspidi ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas näiteks pankrotimenetlus.
Lisaks veel palju muud, mis juba varasemalt meediast läbi käinud. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et eelnimetatud muudatused saaksid riigikogus menetletud ning eesoleval 1. aprillil jõustuksid, mil jõustub ühtlasi ka juba vastuvõetud vanemahüvitist puudutavad baasmuudatused.
2018. aastal vastu võetud ja selle aasta 1. aprillist jõustuvates vanemahüvitist puudutavates sätetes on lapsevanema uus abikaasa võrdsustatud lapsevanema registreeritud elukaaslasega, mis tagab ühtlasi ka erinevate perede võrdse kohtlemise.
Eelnimetatud eelnõuga oli soov ka perehüvitiste seaduses ja sellega seonduvalt sotsiaalmaksu ja töölepingu seaduse tekstis läbivalt võrdsustada lapsevanema registreeritud elukaaslane lapsevanem abikaasaga, paraku olime aga sunnitud sellest loobuma, sest ei leidnud parlamendis piisavalt toetust, et inimestele seesugust võrdset kohtlemist tagada.
Eestis saab igal kuul sellele vaatamata vanemahüvitist 18 500 ema ning isa ja kuna kaalul on nii paljude perede õigustatud ootus, et perehüvitiste süsteem toimiks laitmatult, olime sunnitud eelnõus registreeritud elukaaslaste kui mitte bioloogiliste vanemate osas praegu veel selle möönduse tegema.
Alates kooseluseaduse jõustumisest 2016. aastal on sõlmitud Eestis kokku ligikaudu 200 kooselulepingut. Kui varasematel aastatel on aasta keskmine jäänud 20 kanti, siis eelmisel aastal registreeriti juba ligikaudu 60 kooselu. Seetõttu ongi meie jaoks oluline, et kõiki inimesi kõikides kooseludes koheldakse võrdselt.
2019. aastal tegi riigikohus lahendi, mis võrdsustas abikaasa ja registreeritud elukaaslase. Õiguse rakendamisel tuleb ametkondadel seega lähtuda kohtute otsustest ja riigikohtu asjassepuutuvast praktikast. See aga ei tähenda, et oleksime vastava muudatuse seadusesse viimise osas alla andnud.
Jätkame tööd selle nimel, et täiskasvanute valitud erinevad kooseluvormid oleksid seaduse ees võrdsed, lähtudes seejuures alati laste heaolust. Sel ajal ei jää aga mitte ükski lapsevanem või laps riigi toest ilma.