Sellest õppeaastast läksid kõik koolid Reformierakonna eestvedamisel üle eestikeelsele haridusele!
Täname kõiki oma koalitsioonipartnereid, kes on pidanud eestikeelsele haridusele üleminekut vajalikuks ja võimalikuks.
Õnne Pillak, praegune Reformierakonna fraktsiooni esimees meenutab, kuidas 2017. aastal koos praeguse peaminister Kristen Michali ning Inglise Kolledži juhi ja praeguse Tallinna volikogu esimehe Toomas Kruusimägiga ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku debati veerema lükkasime. „Siis oli kahtlejaid palju ja kriitikuid sama palju. Endalegi tundus see suur, kuid samal ajal vajalik muutus, mis ammu ootas tegemist. Kuid me ei andnud järgi, sest ühiskonna ootused ja ekspertide analüüsid kinnitasid, et see on õige tee,“ rääkis Pillak.
Ta nentis, et eesolev õppeaasta on kõigile suur väljakutse, mis nõuab kannatlikku meelt ja mõistmist – lastelt, õpetajatelt, lapsevanematelt. „Iga algus on konarlik ja vajab sõbra tuge. Kõik me saame sellest aru. Nii nagu me saame aru, kui väga oluline on see muutus Eesti tulevikuks. Paralleelsüsteemide aeg Eesti haridussüsteemis saab läbi ja eesti keeles kõneleda oskamine saab iseenesest mõistetavaks.“
See tähendab paremaid arenguvõimalusi ja tuleviku väljavaateid lastele ja noortele, ühtsemat elanikkonda, suuremat üksteise mõistmist ja kindlamat Eesti keele ja kultuuri hoidmist. „Ning oluline, et suures plaanis teeme sellega tugevamaks ja kindlamaks ka Eestit ja meie julgeolekut. Meie riigi, laste ja ühiskonna jaoks on see oluline samm. Koos me saame sellega hakkama,“ rõhutas Pillak.
Reformierakondlane Liina Kersna oli haridusminister, kui ekspertide toel koostati pikaajaline eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava. Selle tegevusi viiakse nüüd ellu.
„Tänavune õppeaasta on tõesti ajalooline, sest esimest korda taasiseseisvunud Eestis lähevad kõik 1. ja 4. klassi õppima eesti keeles. See on pikaajalise töö tulemus,“ ütles Liina Kersna. “Mul on väga hea meel, et kõik järgnevad koalitsioonid on pidanud eestikeelsele haridusele üleminekut vajalikuks ja võimalikuks.”
Vaata lähemalt:
Seda, kui oluline on see reform venekeelse emakeelega laste jaoks, teab omast käest meie Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Maria õppis venekeelses koolis ning kuigi teadmised sai ta sealt tugevad, osutus nõrk eesti keele oskus elus takistuseks. Nii võttis ta pärast kooli lõppu ohjad enda kätte, õppis eesti keele ise selgeks ning sai siis astuda Tartu Ülikooli ajakirjandusõppesse.
Nüüdseks on tal lausa doktorikraad ning ta on kogu hingest veendunud, et eestikeelsele haridusele üleminek on vajalik ja kasulik kõigile lastele ja noortele, sest see annab neile võrdsed võimalused kindlaks tulevikuks.
„Pole kahtlustki, et üleminek tuleb keeruline, aga kõik saavad hakkama! Tahan soovida lastele, õpetajatele ja lapsevanematele edu, kannatust ja usku, et kõik pingutame väga tähtsa ja hea eesmärgi nimel,“ ütleb Maria Jufereva-Skuratovski.
Vaata lähemalt videotest:
Eestikeelsele haridusele ülemineku kronoloogia
2017 Reformierakond tutvustas Tallinna valimisprogrammis ettepanekut, et kogu haridussüsteem alates lasteaiast võiks olla eestikeelne. Sellega käivitasime ka eestikeelsele haridusele ülemineku debati.
2021 tegi Reformierakond arupärimise Tallinna linnavalitsusele Tallinna koolidele eesti keele õppeks eraldatud raha kasutamisest, hoidmaks eestikeelsele haridusele üleminekul silma peal ka opositsioonis olles.
2021 Reformierakonna haridusminister Liina Kersna eestvedamisel ja ekspertide toel koostati pikaajaline eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava, mille tegevusi viiakse nüüd ellu.
17.10.2022 algatas Kaja Kallase valitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse 722 SE ehk eestikeelsele õppele ülemineku. Riigikogu võttis selle vastu 12.12.2022.
1.09.2024 Kõik Eesti lasteaiad, 1. ja 4. klassid alustasid õpet eesti keeles.
2030 Kõik lapsed õpivad Eestis eesti keeles.