Tallinna pikem strateegiline siht on kujundada linnasüda selliselt, et seal oleks igaühel iga ilmaga hea olla. Raske on ette kujutada, kuidas bussiparkla toomine südalinna selle sihini jõudmisele kaasa aitab, kirjutab Sander Andla.
Paistab, et Tallinna transpordi valdkonna eest vastutav abilinnapea Kristjan Järvan on otsustanud anda ka oma panuse Estonia teatri juurdeehituse üle peetavasse arutellu ja soovib rikastada teatri ümbrust bussiparklaga.
Nimelt lugesin ajalehest, kuidas Tallinna linn sulgeb sügisest Balti jaamas asuva maakonnaliinide busside seisuplatsi. Maakonnaliinide busside lõpp-peatused kolivad seetõttu sealt kesklinna Vabaduse, Viru ja Teatri väljakule.
Mõistan lugejaid, kes nüüd küsivad, miks kesklinna vanem sellist asja lehest loeb, aga ju unustas transpordi valdkonna abilinnapea linnaosa valitsusega selles küsimuses konsulteerida. Oleks muidugi võinud, sest selles plaanis on rida küsitavusi. Julgen isegi öelda, et ohukohti.
Esiteks on endiselt arusaamatu, kas lõpp-peatuste südalinna toomisega kaasnev mõju kesklinna liikluskoormusele on ikka läbi analüüsitud. Kui Balti jaama juures on maakonnaliinide busside jaoks seisuplats, siis kus hakkavad seisma Estonia, Kaarli puiestee või Solarise juures väljumist ootavad maakonnabussid? Kas Tammsaare parki tuleb busside seisuplats? Ka linnaliinibussid peavad endiselt kuhugi ära mahtuma.
Abilinnapea esitleb suure töövõiduna küll seda, kuidas muudatuse tulemusel lõpeb tühjade busside tiirutamine ümber vanalinna, kuid jätab ütlemata, kuidas on välistatud ummikute tekkimine kesklinnas, kui mitu bussi korraga Estonia, Viru ja Vabaduse väljaku peatuses seisab? Eriti tipptundidel.
Lisaks meenutan, et lähiaastatel seisavad kesklinnas ees mitmed ulatuslikud teetööd. Plaanis on ehitada ümber Pärnu maantee teelõik Suur-Karja tänavast üle viadukti asuva Kiisa tänavani. Aastateks 2027–2028 on planeeritud Liivalaia tänava rekonstrueerimine koos trammitee rajamisega. Samuti on linnavalitsus otsustanud edasi minna peatänava rajamisega.
Kõikide nende tööde puhul on vaja oskuslikku planeerimist, et kesklinnas ei tekiks järjekordset liikluskaost. Nüüd loeme aga lehest, kuidas linnasüda kujuneb veel maakonnabusside lõpp-peatuseks.
Ummikute vältimise ülesanne on lükatud elegantselt Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse õlgadele. Huvitav, kas nemad teadsid sellest otsusest enne või lugesid samuti lehest? Mis juhtub, kui Põhja-Eesti ühistranspordikeskus ummikute küsimust augustiks ei lahenda? Kas Tallinn laiutab siis lihtsalt käsi?
Need küsimused oleks pidanud saama enne otsuse tegemist vastatud. Praegu neid kahjuks ei ole.Vikerraadiole antud intervjuus põikles abilinnapea kõrvale ka küsimusest, kuidas saab lahendatud südalinnas järgmist väljumist ootavate maakonnabusside juhtide hügieenivajaduse küsimus.
Tallinna pikem strateegiline siht on kujundada linnasüdames tänavaruum selliselt, et seal oleks igaühel iga ilmaga hea olla. “On puid, varjualuseid, istumiskohti ja paiku püstijalu vestlemiseks,” kirjutatakse arengustrateegias “Tallinn 2035”. Raske on ette kujutada, kuidas bussiparkla toomine südalinna selle sihini jõudmisele kaasa aitab.
Eelmise aasta sügisel rajati Tallinna transpordiameti juhtimisel Paldiski maanteele kurikuulus rattatee, mille tulemuseks olid suured ummikud. Mai lõpus alustati selle rattatee likvideerimist. Püüaks selliseid asju edaspidi vältida.