Tallinna linnavolikogus oleme Keskerakonnaga eestikeelsele õppele ülemineku teemal debateerinud 2017. aastast. Iga kord oleme viidanud, et kvaliteetne riigikeelne haridus lasteaiast alates on vanemate soov. Näiteks 2021. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu kohaselt arvab 66 protsenti Eesti teisest rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et 1.-6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.
Hea riigikeelne haridus annab, mitte ei võta
Hea riigikeele oskuse eesmärk ei ole võtta kelleltki tema emakeelt ega identiteeti, vaid anda võimalused paremaks tulevikuks. Hea riigikeele oskus tähendab paremaid valikuid hariduses ja tööturul. Lasteaiast alustades edeneb riigikeele omandamine lihtsamalt ja pingevabamalt. Sellest rääkis juba 2017. aastal ilmunud inimarengu aruanne.
Samuti oli viis aastat tagasi ilmunud inimarengu aruandes kirjas, kuidas keeleline eristatus ehk hariduslik segregatsioon loob segregeeruva ehk lõhestunud maailma. Üks juurpõhjus, miks Tallinn on üks Euroopa Liidu kiiremini lõhestuvaid pealinnu, on just nimelt selles, et hea riigikeele oskuseta on valikud piiratumad. Kui seda nõiaringi ei lõhu, siis ajas see vaid süveneb. Võitjaid sellest ei ole, kui jätta välja need, kes ei soovi, et meil ühiskonnana hästi läheks.
Millega tegeleb Tallinn?
“Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot.”
Riigi tasandil on seda kõike mõistetud ja eestikeelsele õppele üleminek käib. Valitsus on kiitnud heaks tegevuskava, milles tuuakse välja üleminekuks vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani. Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot.
Eelmisel nädalal läbis parlamendis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.
Ometi ilmuvad keskparteilaste sulest arvamuslood sõnumiga, et Eesti haridussüsteem vajub kokku, kui see on eestikeelne. Ehkki linnapea Mihhail Kõlvart püüdis volikogu infotunnis väita, et hinnang, nagu seisaks Tallinn eestikeelse hariduse vastu, ei ole adekvaatne, räägivad linna teod vastupidist.
Näiteks esitas Keskerakonna juhitav Tallinna linnavalitsus eestikeelsele õppele ülemineku eelnõule terve rea etteheiteid. Muuhulgas tuuakse välja, et eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu ei arvesta Tallinna piirkondliku eripära ja Tallinna rahvastiku koosseisu. Viidates, et statistikaameti andmetel on Tallinna elanike hulgas 53 protsenti eestlasi. Kas sellest võib välja lugeda, et Tallinna juhtide arvates ei olegi pealinnas elades riigikeele oskamine vajalik?
Kirjade kirjutamise asemel võiksid keskerakondlastest Tallinna linnajuhid lugeda läbi inimarengu aruande (võin laenata, kui tagasi toovad) ja tõdeda, et eestikeelsele õppele üleminek on kõigi siin elavate inimeste huvides ning mõelda, kas Tallinn Eesti suurima ja jõukaima omavalitsusena on teinud omalt poolt piisavalt eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks.
Keila juba on läinud üle eestikeelsele õppele ja sama toimub ka Tartus. Veel ei ole hilja sellega alustada ka Tallinnas. Esimese sammuna võiks mõelda näiteks sellele, et suunata linnajuhtidele eetriaja ostmiseks mõeldud raha õpetajate eesti keele koolitustele.