Eelarvepuudujääk tähendab, et kulud on suuremad kui tulud. Majandusest kiiremini on kasvanud pensionikulud ja riigikaitsekulud. Ma tõesti usun, et tuludest kahe protsendi kogumine riigikaitse jaoks on tehtav ja talutav, kirjutab Annely Akkermann.
Suveprognoos annab valitsusele ja riigikogule suuna ning teekoridori järgmise aasta eelarve ning eelseisva nelja aasta eelarvestrateegia koostamiseks. Paraku näitab prognoos eelseisvateks aastateks kitsaid aegu.
Riigirahanduse suur küsimus on eelarvepuudujääk. Järgnevatel aastatel tuleb riigirahanduses lahendada alates 2018. aastast kuhjunud eelarveprobleeme, mille on põhjustanud nii reservide kulutamine headel 2018. ja 2019. aastal, 2020. aastal alanud energiakriis ja koroonakriis ning 2022. aastal alanud Venemaa sõda Ukrainas.
Riigi rahanduspoliitikaga püütakse luua tasakaalu eraisikute toimetuleku, töökohtade olemasolu, ostujõu püsivuse, aga ka ettevõtluse konkurentsivõime, riigikaitse ning paljude muude riigi funktsioonide täitmise ja sotsiaalmajanduslike aspektide vahel.
Antiik-Kreeka valitseja Solon on öelnud, et kuri jõuab lõpuks iga inimese tagumisse tuppa. Majanduslanguse ja inflatsiooni praktiline väljendus eraisiku tasemel on ostujõu vähenemine ja elujärje halvenemine, mis on muutunud paljude inimeste elu reaalsuseks.
Kiire keskmine palgakasv (11,5 protsenti kahel eelneval aastal) ei ole jõudnud kaugeltki kõigi palgasaajateni. Hea uudis on see, et palgakasv taandub, kuid püsib enam-vähem tempos kui hinnakasv. Juunikuus ületas Eesti palgakasv hinnakasvu kahekordselt.
Siiski on kindlaid märke, et Eesti ja kogu maailma majandus hakkab pöörduma kasvule. Eestis on majanduslanguse selgroog murtud, USA ja India, maailma suurimad demokraatlikud majandused, hindasid ootusi majanduskasvule ülespoole.
Jõukamatel Eesti majapidamistel on säästmine suurenenud, mida näitab hoiuste kasvu trend. Hoiuste kogumaht on kasvanud rekordilise 12 miljardi euro suuruseks. Rahandusministeerium on alustanud riigivõlakirjade pakkumist summas 200 miljonit eurot fikseeritud intressiga 3,3 protsenti aastas tähtajaga kaks aastat, millega kaetakse eelarvepuudujääki sealhulgas suurenenud kaitsekulutusi. Riigivõlakirju peetakse rahandusteoorias riskivabaks kapitalipaigutuseks, millele maailma ajaloos on vähe erandeid.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles riigikogu rahanduskomisjonis, et ei saa aru, miks Eestis ostujõu langus vähendab ostetava koguseid, aga mitte hindu. Vajab analüüsi, kas tegemist on meie eripärase rahvusliku uhkusega, et ei kauple, vaid tõmbame püksirihma koomale, või lihtsalt väikese turuga, mis tähendab, et vähesed kauplejad vaatavad silmanurgast üksteise hindu ning vaikimis otsustavad, et ei langeta, küll ostavad, kus neil minna.
Igatahes näitab majandusstatistika, et inflatsiooni kiirenedes aastatel 2022–2023 tõusis hüppeliselt ettevõtete kasumlikkus, mis tähendab, et ettevõtjad tõstsid hindu oluliselt rohkem, kui kasvasid nende sisendkulud.
Riikide üks majanduslangusest välja tulemise abinõu on rahapakkumise, riigi kulutuste ja tellimuste, suurendamine, kuid paistab, et ainult teatud määrani.
Vajab pikemat analüüsi, kuid põhjus tundub olevat, et Eesti on eksinud kuldreegli vastu, mis ütleb, et laenu võib võtta investeeringuteks, aga mitte jooksvate kulude katteks. Kui väärtust ei looda, siis lisaraha maandub hinnatõusu ehk oleme libisenud inflatsioonispiraali, mille eest hoiatas Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, kui pank asus tõstma baasintressi ehk liiast raha turult tagasi kutsuma eesmärgiga just hinnatõusu ohjeldamiseks soovitud 2,5 protsendi alla.
Eestis on olnud Euroopa Liidu üks kõrgemaid inflatsiooninäitajaid. Selleks on andnud põhjust nii suure osa teisest pensionisambast välja võetud raha poodi viimine, ettevõtete kasvanud kasumitaotlus kui ka riigi laenamine jooksvate (sotsiaal)kulude katteks.
Langusest väljatulekuks on majandus hakanud kohanema Venemaa sõja mõjudega. Me oleme jäänud ilma suurtest tooraine tarnetest Venemaalt ja Valgevenest, meie hästi arenenud ja kasumlikult ida- ja läänesuunalisi kaubavedusid teenindanud transpordi- ja laondussektor on jäänud ilma suurest tulust. Ja riik maksutulust. Eesti kaupade eksport Venemaale ja import sealt moodustas selle aasta esimesest pooles vastavalt 0,7 ja 0,5 protsenti kogu kaubavahetusest. Venemaaga kaubandussuhete lõpetamine on olnud üldrahvalik ootus. Õige ja ainuvõimalik.
Kõige rohkem tunnen kahju, et eelarvepositsiooni hoidmiseks alla kolme protsendi SKP-st peab koalitsioon edasi lükkama maksuküüru kaotamise, mis vähendaks tööjõumaksukoormust ning kompenseeriks 2025. aasta teisi maksutõuse.
Eelarvepuudujääk tähendab, et kulud on suuremad kui tulud. Majandusest kiiremini on kasvanud pensionikulud ja riigikaitsekulud. Kui me praegu võime parimate teadmiste juures arvata ja loota, et riigikaitsekulude kasv on ajutine, vastavalt muutunud NATO kaitseplaanidele soetatakse teistsugune sõjatehnika ja laskemoon, mis püsib varus vähemalt 30 aastat, siis saame selleks soetuseks kehtestada ajutisi makse.
Ma tõesti usun, et Eesti rahvas ja ettevõtted tahavad, et riigi kaitsmiseks oleks tehtud kõik, mis võimalik, ning tuludest kahe protsendi kogumine riigikaitse jaoks on tehtav ja talutav.
Teine suurem kululiik, mis kasvab kiiremini kui majandus, on pensionikulud. Meie eluiga on kasvanud, me saame elada kauem ja meie lähedased on meie juures kauem. Me loodame, et niimoodi jääb, seetõttu peame olema valmis töötama kauem ja maksma rohkem makse.
Elanikkonna vananedes väheneb laste ja tööealiste osakaal rahvastikust, mistõttu ei piisa üksnes kauem töötamisest ja kõrgemate maksude maksmisest. Pensionieas harjumuspärase elustandardi säilitamiseks on möödapääsmatult vajalikud realiseeritavad investeeringud, lihtsaimad neist ja maksusoodustustega toetatud on pensionisambad.
Rahvastiku vananemisest räägiti palju 2000. aastate alguses, kui pensionisambad loodi. Nüüd on prognoositud aeg käes. Teise pensionisamba lammutamine oli väga suur viga. Rahvastiku vananemine jätkub. Väike hulk tööealisi suurele hulgale vanaduspensionäridele kõrgeid pensione maksta ei suuda. Tuleb töötada, aegsasti koguda ja investeerida.
Eesti maksukoormus jääb ka peale järgmiseks aastaks kavandatud maksutõuse Euroopa Liidu üheks madalamaks ja maksusüsteem üheks lihtsamaks maailmas, mis on oluline konkurentsieelis Eesti ettevõtetele. Me kõik peame uue olukorraga kohanema. Teisiti majanduskasv ei taastu ja sotsiaalmajanduslik heaolu ei kasva.