Iga riigieelarves tehtud kulutus peab olema eesmärgipärane ja mõõdetav ning eelarve seletuskiri muutuma täpsemaks, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (Reformierakond).
Riigikogus toimub täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raporti üle, mis käsitleb parlamendi rolli eelarvepoliitika kujundamisel ja sellega seonduvaid probleeme.
„Raportis tehtud ettepanekud on kindlasti tänuväärsed ja kavatseme neist osasid arvestada eelarve baasseaduse muutmisel. Minu jaoks on olulised kaks märksõna – raha kasutamise tulemuslikkus ja eelarve läbipaistvus. Eelarve ei saa olla vaid numbrite jada, vaid iga tehtud kulutus peab olema eesmärgipärane ja mõõdetav,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni esimees.
Holsmer lisas, et läbipaistvuse ja eelarve parema loetavuse osas saab kindlasti paremini.
„Ma ei räägi ainult riigikogu liikmetest, vaid laiemast avalikkusest, kelle jaoks peavad eelarves kajastatud kulutused olema lihtsasti loetavad ja arusaadavad. Ka eelarve seletuskiri peab muutuma ühtlasemaks ja täpsemaks, et anda edasi tehtavate kulutuste reaalset sisu,“ märkis ta.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige, raporti autor Kristjan Kõljalg nõustus raporti järeldusega, et parlamendi roll riigi rahanduspoliitika strateegilise vaate kujundamisel peab valitsuse kõrval suurenema.
„Riigi eelarvestrateegia on ilmselgelt kõige olulisem dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Parlamendil peab olema riigielu kujundavate poliitikate loomisel märkimisväärne kaasarääkimise õigus,“ ütles Kõljalg.
„Lisaks haridusministeeriumile peaksid tulevikus ka teised ministeeriumid riigieelarve koostamisel minema üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. See muudab eelarvevahendite kasutamise mõjususe ja eesmärkide saavutamise hindamise lihtsamaks,“ lisas ta.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon otsustas 2015. aasta novembri istungil koostada 2016. aasta maiks komisjoni raporti „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“.
Raporti eesmärgiks oli selgitada välja võimalused, kuidas suurendada parlamendi rolli eelarvepoliitika kujundamisel.