Õppimine on alati olnud oluline osa iga noore inimese elust. Ühiskonnas on kõrges hinnas aina enam need inimesed, kes on hästi haritud. Seda soodustab ka asjaolu, et hariduse kvaliteet on viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud. Ja kuigi meie riigis on kõigile inimestele tagatud kvaliteetne haridus, tuleb meil küsida, kas kõik koolilõpetajad on ikka võrdselt tööturul konkurentsivõimelised?
Lihtne vastus on ei. Statistika kohaselt on vaid pooled vene emakeelega gümnaasiumiõpilased suutnud omandada eesti keele oskuse B2-tasemel (1), mis on väga kurb tulemus. Mitte ainult sellepärast, et eesti keel on meie ühine keel, mis inimesi ühendab, vaid ka sellepärast, et pooltel lõpetanutel on seetõttu oluliselt piiratumad võimalused tööks ja edasi õppimiseks. See on kurb, sest andekaid noori takistab vaid see, et neile ei õpetatud piisavalt koolis riigikeelt. Siinkohal tuleb mängu teine suundumus.
70 protsenti venekeelsetest peredest soovib (2), et nende laps õpiks eesti keeles. Vanemad tahavad hoolitseda oma laste heaolu eest ja anda neile rohkem võimalusi juba lapsepõlvest peale. Laps, eriti lasteaias või esimeses klassis, harjub kiiresti uue keelega ja räägib seda peagi vabalt. Siinkohal tahaksin tuua oma näite. Ma käisin vene lasteaias ja hiljem vene koolis, vanemad vaidlesid, kuhu mind panna, kuid jäid ikkagi venekeelse kooli juurde, mis asus kodu läheduses. Alates 7. klassist hakkasin käima eesti keele kursustel, mis läks mul isegi nii hästi, et 8. klassis tegin B1 keeleeksami ja 9. klassis olin eesti keele kursustel gümnasistide klubis. Samal ajal tekkis mul ühtäkki soov minna eestikeelsesse gümnaasiumisse.
Olin sellest ideest nii vaimustunud, et hakkasin koole otsima ja sinna kandideerima. Loomulikult ei olnud minu keeleoskus eliitkoolidesse pääsemiseks vajalikul tasemel ja riiklikke gümnaasiume tol ajal ei olnud. Nii langes valik Kristiine ja Mustamäe koolide peale ning kuna ma õppisin hästi, ei olnud vaja teha lisaeksameid. Nii saingi suvevaheaja alguses kirja, et olen vastu võetud Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi. Minu rõõmul polnud piire – uus kool, uued sõbrad, ja eestikeelne õpe. Kuigi see oli algul hirmutav, kadusid 1. septembriga kõik mu hirmud. Leidsin kohe uued sõbrad, kohanesin väga kiiresti uue keskkonnaga ja hakkasin kõigest korraga aru saama.
See kogemus julgustas mind võtma vastu veelgi suuremaid ja raskemaid väljakutseid, mis mind järgmisena ootasid. Kuid mis kõige tähtsam, ma sain keele kiiresti selgeks ja ma näen, kuidas see tagab mulle laiemad võimalused heaks ja edukaks eluks. Tagasi vaadates võin julgelt öelda, et üleminek oli parim otsus, mida oma tuleviku heaks noore inimesena teha sain.
- https://www.err.ee/1609374689/eesti-keele-riigieksami-tulemus-paranes-pisut
- https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2024-04/EIM%202023%20aruanne.pdf, lk 102