Hea peaminister, head erakonnakaaslased!
On suur rõõm, et viimaks üle kolme aasta oleme saanud Üldkoguks üheskoos kokku tulla. Kuigi ühiskond on saanud koroonakriisist väljudes uuesti avatuks, ei saa aga öelda, et sellega ka kõik kriisid seljatatud oleks. Pigem vastupidi – justkui ahelreaktsioonina oleme sattunud tormide keskele, mis asetavad meid üha rohkem raskete valikutega silmitsi.
Eelkõige on teravalt esile tõusnud meie julgeolek, kuid sama oluline on ka Eesti inimeste toimetulek keerulistel aegadel. Mõistagi pakub iga kriis ohtralt väljakutseid, millele peame üheskoos leidma lahendusi. Teisalt on need olnud ka mõneti nii meile kui tervele läänemaailmale äratuskellaks, mida enam kinni panna ei õnnestu. Seisame silmitsi mitmete kriisidega, millest nii mõnedki on veel alles lahti rullumas. Täiemahuline sõda Euroopa südames, mille puhkemist enamik meist veel aasta tagasi poleks uskunud. Energiakriis, mis on viinud meie elektrihinnad kohati taevastesse kõrgustesse. Iga keeruline olukord seab meid ebamugavasse olukorda, mille ületamiseks vajame väljumisteid. Olen veendunud, et õigel kursil jätkates saame kõigist takistustest viimaks ka jagu.
Selle nimel töötab Reformierakonna juhitud valitsus iga päev. Viimased pea poolteist aastat oleme valitsuses olles toonud Eesti riigijuhtimisse tagasi kaks olulist suunda. Esmalt poliitiline kultuur, kus tehakse otsuseid lähtudes tervest mõistusest. Kultuuri, mis ei riiva kellegi tundeid ning ei solva meie liitlasi ja partnereid. Ka viimaste aegade sündmused on näidanud selgelt, et rohkem kui eales varem on usalduslikud liitlassuhted meile üliolulised ning vaid nii saame üheskoos ehitada paremat ja kindlamat tulevikku.
Keerulisel ajal ehk veelgi olulisem on aga vastutustundlik valitsemine. Otsuseid ei saa teha iganädalaste reitingute ning poliitiliste tõmbetuulte põhjal. Eesti inimesed on selgelt öelnud, et praegusel keerulisel ajal vajavad nad kindlustunnet ning stabiilset valitsemist. Just seda oleme me ka alati silmas pidanud ning andnud endast parima, et me vastaks rahva ootustele. Reformierakond on alati seisnud selle eest, et Eesti inimestel oleks tagatud parimad võimalused iseseisvaks toimetulekuks ning et meie lapsed saaksid parima, eestikeelse hariduse.
Riigikogus veel alles hiljaaegu esimesel lugemisel olnud eestikeelse alushariduse eelnõu tagasi lükkamine oli ilmselt meile kõigile suureks jahmatuseks. Uuringud näitavad selgelt, et eesti keelt teise keelena õppivate õpilaste tulemused on kaugel sellest, et meie ühiskonnas hästi toime tulla. Täiesti mõistmatu on, kuidas meie endine koalitsioonipartner Keskerakond ning end rahvusliku identiteedi eestseisjaks pidav EKRE ütlevad täna, et me ei peaks üle minema eestikeelsele haridusele. Juba meie põhiseaduski sätestab, et igaühel peab olema õigus saada eestikeelset õpet.
Miks me seda siis oma inimestele ei taga? Kui mitte praeguste maailmasündmuste valguses selle teemaga kiirelt tegutseda, siis millal üldse? Isegi Läti on Eestist selles küsimus otsustavamalt tegutsenud – üleminek ainult lätikeelsele haridusele võib seal toimuda juba järgmise kahe aasta jooksul. See peaks olema meile eeskujuks. Iga päev, mil me seda otsust edasi lükkame, probleem ainult süveneb. Reformierakond peab selles aga oma sõna ning tegutseb järjepidevalt edasi, et tagada tulevikus kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused nii haridusvallas kui isiklikus elus. Klaaslaed meie ühiskonnas peavad langema!
Head sõbrad,
Seisame silmitsi viimase 30 aasta kõige tõsisema julgeolekukriisiga, mille mõjud puudutavad otseselt ka Eestit ja meie inimesi. Sõda Ukrainas käib iga päev ning Euroopa julgeolek pole ammu olnud nii suures ohus, kui ta seda on praegu. Nagu me näeme meie heade sõprade juures Ukrainas, ei ole vabadus iseenesestmõistetav, vaid äärmiselt habras ning vajab hoidmist.
Juba enne sõja algust oli Eesti üks neist vähestest, kes asus valmistuma Ukraina sõjaks ning ohusolevat sõpra toetama kaitserelvastusega. Maailm on hakanud meid mõistma, et Venemaa on alati olnud agressor ning käitub vaenulikult oma naabrite suhtes.
Siinkohal väärib suurt austust ja tunnustust meie peaminister Kaja Kallas, kes on edukalt suutnud seda teadmist viia meie partnerite ja liitlasteni. Peaministri sõnavõtud on lennanud kui kulutulena üle kogu maailma. Võib vist üsna kindlalt väita, et meie peaministrit on tsiteeritud sõja algusest saati rohkem kui nii mõnegi suurriigi juhti. Just Kaja juhitud valitsus on see, kes on aidanud Eestil tõusta taas oma piiridest suuremaks riigiks. Meie käest küsitakse arvamust, ja mis veelgi olulisem – meid kuulatakse. Eestist on uuesti saanud tulevikku vaatav riik, kellega arvestatakse nii Euroopas kui maailma areenil.
Paraku ei saa me öelda, et sellega oleks sõda lõppenud. Sestap peab tänane resoluutne hoiak Venemaa vastu jätkuma. Seni kuni kestab sõda, ei ole me teinud piisavalt. Ukraina vajab iga päev meie abi ja toetust. Oleme toetanud Ukrainat nii poliitilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel tasemel ja teinud seda veel enne, kui teised riigid agressiooni võimalikuks ei pidanud. See pole jäänud märkamata ning ilmsesti on meie kiire tegutsemine utsitanud ka teisi tegema sama.
Ukraina sõda on löönud täieliku kiilu läänemaailma ja Venemaa vahele ning need suhted ei taastu veel niipea. Ehk oleks õige küsida, et kas need üldse taastuvad endisel kujul?
Aga mida see siis meile tähendab?
Meie inimeste turvatunne on selgelt esmane prioriteet. Reformierakonna juhitud valitsus on teinud aegade suurimad investeeringud meie riigikaitsesse. Juba enne sõda leppisime kokku erakorraliselt lisada laiapindsesse riigikaitsesse 380 miljonit eurot, et tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt sõjaliste ohtude vastu. Sellele lisaks oleme leppinud kokku, et meie investeeringud riigikaitsesse peavad alatiseks tõusma vähemalt 2.5%-ni SKT-st. Reformierakonna toetajad on veendunud, et muutunud julgeolekuolukorras ei saa toimida varasemate põhimõtete järgi. Eesti peab olema kaitstud ning seda suudame tagada, kui meie iseseisev kaitsevõime on tugev ning liitlassuhted ja kollektiivkaitse on meie julgeoleku alustala.
Kuid tänasel päeval ei rajane julgeolek üksnes riigikaitsel. Elame pärast 24. veebruarit täiesti uues olukorras, kus üha rohkem räägime energiaiseseisvusest. See on väga oluline osa riigi iseseisvusest ning ühtlasi võtmetähtsusega ka rohepöörde eesmärkide ellu viimisel. Eesti inimestele tähendab energiaiseseisvus ka stabiilseid ja mõistlikke energiahindu. Meie inimesed vajavad kindlust ning tulevikku vaatavat energiapoliitikat, mille üle saaks olla uhke nii kodus kui välismaal.
Kui veel hiljaaegu vajasime selleks paradigma muutust, on sõda Ukrainas toonud selle olulisuse selgelt päevavalgele. Sõltuvus Venemaa naftast, gaasist ja elektrist mõjutab meie turvatunnet ja toimetulekut samavõrd kui sõjaline oht.
Mis on lahendused? Eksperdid on öelnud, et julgeoleku seisukohast on parimaks lahenduseks hajus energiatootmine. Seda on võimalik rakendada laialdase tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga nii maismaal kui merel ning tööd tuleb teha salvestustehnoloogia arendamisel. Reformierakond töötab selle nimel, et leida kiirelt lahendused lõpptarbija energiahindade alla toomiseks. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt, et saavutada edu. Eestil on võimalus globaalse kliimakriisi lahendamisele anda oma panus ning seeläbi kasvatada oma majandust. Meretuuleparkide ehitamine ei too kasu mitte ainult ehitajale, vaid kogu väärtusahelale ja paljudele inimestele.
Eesti vajab ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust, et ehitada üles täielik energiaiseseisvus. Ainult nii saame olla kindlad, et meid pole võimalik survestada ei kütuse-, toidu- ega energiakraanide kinnikeeramisega.
Head siinviibijad,
Kasutan võimalust tänada ka meie tugevat fraktsiooni Riigikogus, kes on alati seisnud kui üks mees Eesti julgeoleku tugevdamise eest. Veel alles kevadel kinnitasime 803 miljoni eurose sõjaaja lisaeelarve, et tugevdada meie inimeste kindlustunnet ning toetada abivajajaid. Reformierakond andis sellega selge signaali, et Eesti inimeste turvatunne on meie jaoks oluline ning me saame üheskoos muutunud julgeolekuolukorras hakkama.
Reformierakond on alati pidanud oluliseks ka meie tulevaste põlvede heaolu – kui tänane heaolu tuleb nende arvelt, kannatavad selle tõttu nemad ise. Just seepärast on Reformierakond seisnud paegusel kujul vastu Keskerakonna esitatud lastetoetuste eelnõule, mida tulevikus peaksid kinni maksma meie lapsed ise. Kas tänane meelevaldne toetuste tõstmine kaalub üles meeletu riigi kulutuste koorma, millele eelnõu esitajad senini katteallikaid pakkunud ei ole?
Reformierakond on alati olnud perede ja laste toetamise poolt. Küll aga oleme veendunud, et laste ja perede parimal viisil aitamiseks peame pidama sisulisi arutelusi. Tuleb küsida, kas ja millist toetust indekseerida, kuidas saaks paremini aidata üksikvanemaga peresid või kas hoopis teeniks osa toetustesse minev raha lapsi paremini teenustena? Lapsed vajavad head haridust, toimivat tervishoidu ning eriti praegusel keerulisel ajal tuge ka vaimsele tervisele. Kui aga panna kogu ressurss otsetoetuste tõstmise peale, siis ei jää riigil raha ülejäänud oluliste teenuste jaoks.
Head erakonnakaaslased,
Kui võtsin üle peasekretäri ameti Erkki Keldolt, võisin ühes asjas olla täiesti kindel. Reformierakond on kindlatel alustel – meie rahaasjad on täielikult korras ning ettevalmistus Riigikogu valimisteks on alanud! Tõsine töö kampaaniaks, programmi ja nimekirjade koostamiseks käib suure hooga. Meie usinad liikmed käivad inimestega kohtumas üle Eesti. Riigikogu valimisteks valmistumisse on meil erakonnas kaasatud ligi 750 inimest. Sel viisil koondame kokku kõik parimad ideed, millega Eestit üheskoos edasi viia.
Reformierakonna toetus üle Eesti on kõrge. Eesti inimesed usaldavad meid ning teavad, et meie peale saab alati kindel olla. Ka rasketel aegadel on Reformierakond just see, kes kaitseb demokraatliku maailma väärtusi ning tõeliselt väärtustab Eesti inimesi ja meie sõpru. Reformierakond seisab vaba ja avatud Eesti eest, mille üle on meil kõigil põhjust uhkust tunda.
Jätkame samas vaimus ja läheme üheskoos võidukalt edasi!
Aitäh!